Ida-Virumaa eesti koolide juhtide hinnangul on noorte keeleõppeks raha juurde vaja
“Lähtuvalt Ida-Virumaal kujunenud demograafilisest olukorrast on praegu väga paljudest siinsetes eestikeelsetes koolides vene emakeelega õpilaste osakaal pidevalt kasvamas,” seisab pöördumises.
VEHS tõi välja, et kui vene emakeelega noored ei oska piisavalt hästi eesti keelt, pärsib see nende edasijõudmist ka teistes ainetes ning võib lõpuks viia koolist väljalangemiseni. See takistab omakorda nende lõimumist ning Ida-Virumaal eesti keele riigikeelena kasutamise levikut.
Kuna venekeelsetes kodudes ei osata tihtipeale vajalikul tasemel eesti keelt, ei saa need vanemad VEHSi hinnangul lapsi eesti keele õpingutel väga toetada. “Seega on kool ainus võimalus noort keeleliselt arendada.”
VEHS vajab lisaraha, et korraldada lõimitud aine- ja keeleõppe koolituste korraldamiseks kõikidele õpetajatele ning eesti keelt teise keelena õpetavate pedagoogide ametikohtade loomiseks.
Veebruaris kirjutas keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Torusk justiitsministeeriumi ajakirjas Õiguskeel, et Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Sillamäel ei vasta keeleinspektsiooni andmetel enam kui 500 kooliõpetaja eesti keele oskus seadusega kehtestatud tasemele.
