ID-kaarte valmistava Šveitsi firma Trüb AG ja siseministeeriumi vahel sõlmitud leppe järgi peab riik lepingu katkestamise korral kaartide isikustamiseks vajalikud seadmed nende raamatupidamisliku hinnaga ära ostma. Samuti peab riik lepingu katkestamise korral Trübilt ära ostma järgnevaks aastaks toodetud toorikkaardid.

“Praegusel hinnangul on see summa 130-160 miljonit krooni, aga see oleneb sellest, mis hetkel täpselt projekt kinni lüüakse ja kui suureks on Trübi tehtud kulutused selleks hetkeks paisunud,” ütles Eesti Päevalehele siseministri nõunik Ilona Leib.

Rahandusminister Siim Kallas ütles neljapäeval, et ta polnud nii suurtest leppetrahvidest teadlik, kuid lisas, et lepingute rikkumisega kaasnevad trahvid on loomulikud.

Kallase sõnul sai Loodus valitsuselt volitused Trübiga lepingu sõlmimiseks tingimusel, et kaardi juurutamise kulud kaetakse riigilõivudega. Seni aga lõivude osas otsust tehtud ei ole.

Kallase sõnul oli siseministeeriumil õigus leping sõlmida ilma Riigikogu nõusolekuta, sest Riigikogu poole tuleb pöörduda vaid laenulepingu ratifitseerimiseks, mitte aga ostu-müügilepingute sõlmimiseks.

Seadmed peab riik Šveitsi firmalt Trüb ära ostma sellepärast, et ID-kaardid isikustatakse ehk nendele pannakse isikuandmed Eestis, mitte Trübi tehastes välismaal. Selline nõue sisaldus ID-kaartide riigihankes.

“Välismaalt tellides oleksime andnud teise riiki Eesti elanike registri, mis ei lähe kokku Eesti julgeolekuhuvidega,” ütles siseminister Tarmo Loodus. Isikutunnistus ei ole Looduse sõnul lihtsalt dokument, seda toodetakse meie kõigi andmete põhjal.

Siseministeeriumi õigusloomeosakonna nõunik Erik Peterson lausus, et ID-kaartide Eestis isikustamine on põhimõttelise tähtsusega küsimus riigi turvalisuse aspektist.

“Isikuandmetega teostatavad operatsioonid nõnda suures mahus peavad toimuma Eesti riigi kontrolli all ja Eesti seaduste järgi,” ütles Peterson.

Tarmo Looduse ning Trüb AG vahel sõlmitud ID-kaartide valmistamise ning isikustamise teenuse ostmise lepingu väärtus on ligi 331 miljonit krooni ning siseministeeriumi kinnitusel on lepingu sõlmimine kooskõlas kõigi Eesti seadustega.

Kuna lepingu maht ületas käesolevaks aastaks ette nähtud vahendeid, andis valitsus märtsis rahandusminister Siim Kallase ettepanekul siseministeeriumile loa lepingu sõlmimiseks.