Hüvitusfondi eksjuhti ootab kong

 (33)
Andres Männart
Postimees/Scanpix

Tallinna ringkonnakohus ei asendanud teisipäeval ametikuriteo eest reaalselt vangi mõistetud Hüvitusfondi endise juhi Andres Männarti karistust üldkasuliku tööga, mistõttu mees peab minema lähiajal vanglasse.

Kohus ei rahuldanud Männarti (36) ja tema advokaatide Raul Ainla ja Aleksander Glikmani erikaebusi Tallinna linnakohtu määrusele, millega Männarti kaheaastast vanglakaristust ei asendatud üldkasuliku tööga.

Kuna ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele, peab Männart asuma talle määratud karistust kandma. Tema vangi saatmise korraldab pärast materjalide kättesaamist linnakohus.

Linnakohus leidis, et Männart mõisteti süüdi karistusseadustiku kehtimise ajal ja kohtul oli meest juba süüdi mõistes võimalik talle määrata karistusena üldkasulik töö.

Nii ringkonna- kui ka riigikohus kergendasid Männarti karistust, kuid pidasid vajalikuks määrata talle siiski karistuseks reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus.

Karistuse asendamine üldkasuliku tööga otsustatakse kohtupraktikas kriminaalasja kohtulikul menetlemisel, mitte pärast kohtuotsuse jõustumist.

Männarti advokaatide Raul Ainla ja Aleksander Glikmani sõnul oleks olnud Männartil võimalik teha sanitaritööd Tallinna diakooniahaiglas ning tegutseda Kaarli koguduses.

Prokurör Laura Feldmanis vaidles Männarti karistuse asendamisele vastu ning leidis, et mees peab kolmes kohtuinstantsis jõusse jäänud vanglakaristuse ära kandma.

Juunis jättis riigikohus Männarti kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid vähendas talle algselt mõistetud kahe aasta ja kuue kuu pikkust vanglakaristust kuue kuu võrra.

Peale karistuse lühendamise vähendas riigikohus ka Männartilt Hüvitusfondi kasuks välja mõistetud 22 488 710-kroonise tsiviilhagi 8.300.000 kroonini.

Tallinna linnakohus mõistis Männarti eelmise aasta lõpus ametiseisundi kuritarvitamise eest üheks aastaks vangi ning mõistis talt fondi kasuks välja 8,3 miljonit krooni.

Tallinna ringkonnakohus tühistas veebruaris linnakohtu otsuse ja määras Männartile omakorda kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse ning mõistis talt Hüvitusfondi kasuks välja ligi 22,5 miljonit krooni.

Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi kasutas Männart Hüvitusfondi juhatuse liikme ja rahandusosakonna juhina ära oma ametiseisundit ning tekitas maksuvaba firmaga tehtud tehingutega fondile kahju ligi 22,5 miljonit krooni.

Männart sõlmis 1997. aasta 18. septembril Hüvitusfondi nimel maksuvaba firmaga Plantwell Investment Corporation (PIC) tärmintehingu kinnituse, millelt ta oli süüdistuse järgi juba varem varjatult tulusid saanud.

Selle tehingu kinnituse järgi kohustus maksuvaba firma sama aasta 19. detsembriks kandma Hüvitusfondile 123 000 Hansapanga, 156 000 Hoiupanga, 20 000 Forekspanga, 30 000 Ühispanga ja 55 000 Norma lihtaktsia eest kokku 85 409 410 krooni. PIC-i kohustuse täitmine oli tagatud Hüvitusfondile tasutud 8,3 miljoni krooni suuruse tagatisrahaga.

Kuigi nende aktsiate väärtus oli 1997. aasta 3. novembri seisuga 62 920 700 krooni, ostis Männart fondi nimel need aktsiad PIC-ilt tagasi hinnaga 85 409 410 krooni. Männart dateeris selle tehingu kinnituse tagantjärele fiktiivse kuupäevaga, et näidata aktsiate tagasiostu hinda põhjendatud turuhinnana.

Samuti sai PIC vastavalt Hüvitusfondiga sõlmitud lepingule tagasi fondi arvele kantud 8,3 miljonit krooni tagatisraha.