Huntide ja naaritsate kuritööd hüvitatakse

 (14)
Hunt
Reuters/Scanpix

Keskkonnaminister allkirjastas määruse, mille alusel hakkab Riiklik Looduskaitsekeskus tegelema hüljeste, rändlindude, karu, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahju hüvitamisega.

Kahju hüvitamist saavad taotleda mesinikud, põllumehed, kalurid, kalakasvatajad ning kõik põllu- ja lemmikloomaomanikud, teatas keskkonnaministeerium.

„Seni hüvitati ainult hüljeste ja rändlindude tekitatud kahju ning vastavaid taotlusi menetlesid asukohajärgsed keskkonnateenistused,“ ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee. „Nüüd saab hüvitust taotleda ka karu, hundi, ilvese, euroopa naaritsa, meri- ja kalakotka tekitatud kahju kompenseerimiseks, pöördudes selleks Riiklikku Looduskaitsekeskuse (LKK) poole.”

LKK-le tuleb teatada näiteks sellest, kui põllumajandus- või lemmikloom on surmatud või vigastatud, kahjustatud on mesitaru või silopalli, lõks- või nakkepüünist. Samuti tuleb kohe teatada ka sellest, kui euroopa naarits on kahjustanud kalakasvatust või kui rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad.

Ka kuulub nüüdsest kompenseerimisele see, kui meri- või kalakotkas on kalakasvatuses söömas käinud.

Kahju hindamist ja kõiki selle kompenseerimiseks vajalikke toiminguid teeb looduskaitsekeskus. „Karu, hundi ja ilvese tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses,“ ütles Niittee. Seejuures liidetakse kokku ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa vahemikus 1000-2000 krooni kalendriaasta kohta. Omavastutuse osa määramisel arvestatakse seda, kui tõhusaid abinõusid on omanik oma vara kaitseks rakendanud.

Hüljeste tekitatud kahju hüvitatakse kuni 5000 krooni ulatuses kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas ja rändlindude tekitatud kahju kuni 50 000 krooni ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta.

Kalakasvatusele kotka põhjustatud võimalikku kahju hinnatakse kaudselt, vastavalt kalakasvatuse lähikonnas pesitsevate kotkaste pesitusele.

„Otsus, kas seda kahju hüvitatakse, tehakse kalendriaasta lõpuks, sest siis valmib kotkaste seirearuanne,“ täpsustas Niittee. Iga kalakasvatusele lähemal kui 25 km raadiuses edukalt pesitseva kalakotka paari kohta makstakse ühele kalakasvatusele hüvitist kuni 15 000 krooni aastas ning iga kalakasvatusele lähemal kui 15 km raadiuses edukalt pesitseva merikotka paari kohta makstakse ühele kalakasvatusele hüvitist kuni 10 000 krooni aastas. „Kalakasvatusele kotka tekitatud kahju hüvitamisel võetakse arvesse kalatiikide katmise võimalused, mistõttu tulevad kõne alla eelkõige suurepinnalised karpkalakasvatused,“ lisas Niittee.

Kahjustuse vältimiseks tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 50 000 krooni ühe majandusaasta kohta. Taotlus kahjustuse vältimisabinõule tehtud kulutuse hüvitamiseks rahuldatakse, kui rakendatud vältimisabinõu on efektiivne ning kahjustuse tekkimise tõenäosust arvestades proportsionaalne tehtud kulutusega.

„Väga oluline on määruse tagasiulatuv jõud ja see puudutab eelkõige mesinikke, põllu- ja lemmikloomaomanikke ning kalakasvatajaid, kellele on tekitatud kahju alates 1. aprillist 2007. a kuni määruse jõustumiseni,“ märkis Niittee. „Hundi, karu, ilvese või euroopa naaritsa tekitatud kahjustuste kohta peab olema koostatud hindamisakt ning hiljemalt jooksva aasta 31. oktoobriks tuleb Riiklikule Looduskaitsekeskuse asukohajärgsele regioonile esitada hüvitamistaotlus,“ täpsustas ta, lisades, et LKK annab ka ise neile kahjusaajatele märku taotluse esitamise vajalikkusest.

Kalakasvatajad, kelle katmiseks mittesobilikke tiike on külastanud kotkad, võivad samuti esitada nii käesoleva aasta suve kui ka sellele eelnenud suve kohta taotluse hiljemalt 31. oktoobriks 2008.a.

Enne määruse jõustumist tekitatud kahju hüvitamise otsustab LKK hiljemalt 2008. aasta 31. detsembriks. Juba alustatud ja veel pooleliolevad rändlindude ja hüljeste tekitatud kahju hüvitamise menetluse viivad lõpule asukohajärgsed keskkonnateenistused.