Hullulehmatõbi tappis Eestis kolm inimest

Ehkki Eestis on kolm inimest Creutzfeldt-Jakobi tõppe surnud, ei usu arstid, et neid juhtumeid saab seostada Euroopas paanikat tekitava hullulehmatõvega.

“Kaks juhtumit, mille puhul võis kahtlustada Creutzfeldt-Jakobi tõbe, olid meie haiglas möödunud aastal,” tunnistas Mustamäe haigla 2. neuroloogiaosakonna juhataja Erki Loigom SL Õhtulehele.

Mõlemad haiged olid Loigomi sõnul vanemad inimesed, kuuekümne ringis. Nad on surnud ja nende ajusid uurib praegu Saksamaa laboratoorium.

Neuroloog ei välista, et saladuslikku Creutzfeldt-Jakobi tõbe võis Eestis varemgi esineda. “Ega me siis stagnaajal saanud ajusid Saksamaale saata,” nentis ta.

Creutzfeldt-Jakobi tõbi pole ravitav. “Hullul lehmal muudab tõbi aju ehituse kärgjaks, inimesel aga niisugust vaid sellele haigusele tüüpilist muutust ei leita,” selgitas Loigom.

“Inimene muutub järsku dementseks,” selgitas arst. “Ega ta ise tunne ega teagi midagi, omaksed aga saavad aru. Ta hakkab unustama, muutub imelikuks, ei saa end riidesse, unustab söömise. See progresseerub. Haige jääb voodisse, ei pea enam puhtust, pissib ja teeb mustust voodisse.”

Surm võib saabuda mitmel moel: võivad tekkida krambid, haige tõmbab midagi hingamisteedesse, jääb kopsupõletikku. Enamasti tapavadki inimese need muud hädad, mis kaasnevad.

Mustamäe haigla 1. neuroloogiaosakonna juhataja Andrus Kreis ütles neljapäeval “Aktuaalsele kaamerale” end mitte uskuvat, et haigus võib pärit olla haigestunud loomadelt. “Creutzfeldt-Jakobi tõvel võib olla palju põhjusi, mitte ainult hullulehmatõbi,” märkis ta.

Tartu Maarjamõisa haigla neuroloogiaosakonna juhataja Siiri Merike Lüüsi sõnul oli poolteist aastat tagasi tema osakonnas üks Creutzfeldt-Jakobi tõve juhtum. Kuid ka tema hinnangul ei saa seda seda seostada Inglismaal avastatud haiguse uue vormi, hullulehmatõvega.