Tuleval kevadel ei hinnata emakeele eksamil funktsionaalse lugemise ülesannetes enam õigekirjaoskust. Miks selline muudatus tehti?
Ettepanek muudatuseks tuli eksamite tagasisidest. Selleks, et õpetajad saaksid paremini õpilasi toetada ja õpilased oma õppimise kohta ausat ja selget infot, peab eksami hindamine olema läbipaistvam.

Eksamis peame kontrollima ja punkte arvestama selle põhjal, mida oleme lubanud hinnata. Eesti keele riigieksamil on kaks osa: lugemine, st teksti mõistmine ja kirjutamine. Seni oleme lugemise osa sees hinnanud ka õpilaste õigekirja, kuigi selleks on ka eraldi osa eksamil. Kuna tegemist on riikliku testiga, mille iga punkt on õpilase jaoks suure kaaluga, peab selle hindamine olema eriti täpne, arusaadav ja läbipaistev. Oluline on nii eestikeelsete tekstide oskuslik loomine kui teiste loodud tekstide mõistmine.

Kas see muudatus on veel nö poolel teel või on otsus juba tehtud?
Eksameid valmistavad ette SA Innove juures tegutsevad komisjonid, kes määravad eksami ülesehituse ja hindamise reeglid. Komisjon on oma otsuse selle õppeaasta eksami hindamise korra osas teinud. Teoreetiliselt on komisjonil võimalik oma otsuseid ka muuta, kuid konkreetseid võimalusi selleks peab hindama komisjon ise. Haridus- ja teadusministeerium on teinud ettepaneku arutada hindamisjuhend veelkord Eesti emakeeleõpetajate seltsiga läbi, et leida eksamite hindamiseks sobiv lahendus.

Milline on selle muudatuse kasutegur ja mõte? Milles täpsemalt muudatus seisneb?
Eksami hindamine peab olema läbipaistev ja selge. See on kooskõlas ka õppimist toetava hindamise kontseptsiooniga. Õpilane peab aru saama, mida hinnatakse. Samuti peab õpilane saama võimalikult selget, täpset ja konkreetset tagasisidet.

Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Selle eesmärgiks oli muuta lugemisosa hindamine läbipaistvamaks.

Emakeeleõpetajad ütlevad, et selline muudatus annab signaali, et emakeeles ei pea alati õigesti kirjutama. Mida neile vastate?
Emakeeles tuleb alati õigesti kirjutada. Kaalukas osa eksamist ka just nimelt kirjutamisoskust hindab. Seetõttu ei saa tekkida olukorda, kus õigekirjale õpingute jooksul tähelepanu ei pöörata või seda tähtsaks ei peeta. Riikliku eksami puhul on oluline nii õpilaste ilus ja korrektne emakeel kui korrektne ja läbipaistev hindamine riigi poolt. Kahtlemata peavad ilusa emakeele kasutamisele pöörama tähelepanu kõigi ainete õpetajad.

Milline on noorte õigekirjaoskuse tase? On see läbi aastate jäänud samaks või on paranenud/halvenenud? Millised on peamised probleemid?
Noorte õigekirjaoskuse tase on jäänud põhimõtteliselt samaks, vähemalt eksamite põhjal hinnates. Üheks olulisemaks nõrkuseks on õpilaste puhul praegu pigem nõrk refereerimis- ja argumenteerimisoskus, mis avalduvad eksami mõlema osa vastustes.

Avalikkuses on tekitanud küsimusi 2018. aasta eesti keele riigieksamit ettevalmistava komisjoni otsus muuta hindamisjuhendit. Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Selle eesmärgiks oli muuta lugemisosa hindamine läbipaistvamaks.

Emakeele õpetajate seltsi juht Kaja Sarapuu leiab, et õigekiri on oluline igal eksamil ning see, et tulevast kevadest funktsionaalse lugemise ülesannetes enam grammatikat hinnata plaanis ei ole, tekitab õpetajates hirmu.

"Muudatusest jääb mulje, et emakeeles ei peagi alati õigesti kirjutama. Tegelikult peaks igal eksamil õigesti kirjutama. Kui aga öeldakse, et isegi emakeele eksamil pole keeleoskus oluline, siis tekitab see hirmu," ütles Sarapuu Delfile.

"Mulle tundub, et viga tehti siis, kui eksamivormi muudeti. Tekstid, mida lugemise osas kasutatakse, pole eesti keelega seotud, vaid hoopis näiteks geograafia või bioloogiaga. Sellist teksti mõistmist õpetavad kõik ained, see konkreetne osa ei peagi olema emakeeleeksami osa. Pealegi on tekstides sees ka teiste ainete oskussõnu, mida ei saagi emakeeleõpetaja õpetada, need võivad olla väga spetsiifilised," selgitas Sarapuu.