Hoolimata ülekoormusest on Harju Maakohtu kohtunike lahendite arv suurenenud

Harju Maakohus on suurim esimese astme kohus, kus on 67 kohtuniku ametikohta. Siin lahendati 2019. aastal vabariigis lahendatud tsiviilasjadest umbes 49%, kriminaalmenetlusasjadest umbes 40% ja väärteomenetlusasjadest umbes 39%.

Ka kevadise eriolukorra ajal ei vähenenud kohtusse saabunud asjade arv, teatas Harju maakohus.

Kohtusse saabunud tsiviilasjade arv on pidevalt suurenenud, aga sellest hoolimata vähenes eelmisel aastal on lahendamisele kuluv aeg ja lahendini jõuti keskmiselt 113 päevaga.

Kriminaalmenetlusasjades puhul vähenes eelmisel aastal nii menetlusele kuluv aeg kui ka lahendamata asjade arv.

Lahendite kvaliteet on olnud aastate lõikes stabiilne või liikunud paremuse poole. Tsiviilasjadest kaevati edasi 11% lahendatud 15 276-st asjast ja täielikult tühistati vaid 1% edasi kaevatud lahenditest.

Kriminaalasjades kaevati edasi 12% 6213st lahendist ja täielikult tühistati viis ehk 2,6% apelleeritud otsustest.

„Tsiviilasjades on probleemiks kohtusse saabuvate asjade arvu kasv eelmisel aastal 1582 võrra, mis on võrreldav vähemalt nelja kohtuniku aasta tööga. Kriminaalasjades on jätkuvalt probleemiks mahukad asjad enam kui viie süüdistatavaga, mida kohus jõuab menetleda vähem, kui neid kohtusse saabub. Eelmisel aastal tuli neid kohtusse kuus, aga lahendini jõudis viis,“ nentis maakohtu esimees Meelis Eerik.

Eraldi vajab märkimist kohtus abipersonali tõhusus, mis olulisel määral aitab vähendada kohtunike töö mahtu. Kui kriisi tõttu peaks vähenema abipersonali arv, siis väheneb oluliselt ka kohtu jõudlus õigusemõistmisel.