Hooldekodudes napib kaitsevahendeid. Mis juhtub, kui sinna murrab koroona?

 (108)

Kui hooldekodu töötajalt leitakse koroona, soovitab terviseamet töötaja koju saata, ruumid puhtaks teha, silmad lahti hoida ja tööd jätkata.

„Kuidas toimida, kui selgub, et kinnitatud COVID-19 diagnoosiga on mõni hooldekandeasutuse hoolealune, keda ei ole paigutatud haiglasse või töötaja, kes oli tööl enne diagnoosi saabumist?” küsis eile terviseametilt Viljandi valla hoolekande koordinaator.

Mida teha, kui koroonaviirus leitakse sealt, kus seda enim kardetakse – mõnest ööpäevaringsest hooldekodust?

Sotsiaalministeeriumi kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag vastab, et juhis on välja töötatud ning ka kõikidele hoolekandeasutustele saadetud. „Sotsiaalkindlusamet on hooldekodudega pidevas kontaktis ja valmis juhtumipõhiselt olukorrale reageerima,” lisab Raag.

Kui töötajal või hooldealusel on koroonaviiruse kahtlus või tal diagnoositakse see, tuleb asutusel kohe saata e-kiri kahte kohta: terviseameti regionaalse osakonna esindusse ja sotsiaalkindlustusameti kvaliteedi osakonna juhatajale.

Kui hooldealusel kahtlustatakse koroonat, siis ta isoleeritakse, ta olukorrast antakse tervisetöötajale ja lähedastele teada ning hakatakse jälgi ajama, kellega ta on kontaktis olnud. Terviseameti juhend sedastab, et kui on võimalus, peaksid kõik töötajad kasutama isikukaitsevahendeid (näomask, kaitsekittel, kindad jne).

Seotud lood:

Ent neid kaitsevahendeid napib. Kaks päeva tagasi pöördus suure probleemiga terviseameti poole kümmet asutust hooldava Tervise Abi OÜ – nende kliendid on vanurid, puudega inimesed, krooniliste haiguste põdejad, traumajärgsed patsiendid – müügijuht Liivi Vestholm. „Meil ei ole kaitsemaske,” kirjutas ta ning lisas: „Vajame kiireloomulist abi.”

Ka Raag sotsiaalministeeriumist tunnistab, et praegu isikukaitsevahendeid napib. „Nende juurde tellimisega tegeletakse pidevalt,” kommenteerib ta. Hooldekodudele vajaminevad isikukaitsevahendid on Raagi sõnul juba terviseameti hangetesse lisatud.

Koroonakahtlusega hooldealuse osas tuleb kasutusele võtta kõik meetmed, et vältida viiruse levimist teistele.

Tuleb desinfitseerida, tuulutada, lapiga koristada kõik ruumid, kus klient on viibinud. Hooldealuse riided ja voodipesu tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures.

Kui test selgitab, et hooldealusel ongi koroonaviirus, siis tuleb ta eraldada oma tuppa ja vajadusel sinna viia ka kõik teised sama diagnoosiga haiged. Terviseameti juhend soovitab tungivalt panna isolatsiooni hooldeasutuse kogu osakond või üksus ning et üksteisega üleliigset kontakteerumist ei oleks.

Asutuses tuleb kehtestada rangemad piirangud: hooldealuste liikumist võimalikult palju piirata, vajadusel kõik toimingud nende toas suutma ära teha. Kui hooldatav peab kuhugi liikuma, näiteks tualetti, võiks tal olla näomask ees. Samuti ka töötajatel. Kui hooldatav midagi kasutab, tualetti, kraanikaussi, ukselinki, tuleb see töötajal ära desinfitseerida. Igal hooldataval peaksid olema isiklikud toidunõud, rätik ja olmevahendid. Korduvkasutatavad nõud tuleb pesta masinas kuuma vee ja pesuvahendiga.

Kui on kahtlus, et töötajal on koroonaviirus, siis asjade kulg on üpriski sarnane hooldealuste kahtlustamisega. Töötajal palutakse vähemalt kaks nädalat kodus olla. Uuritakse välja kõik inimesed, kellega ta hooldekodus kokku puutus ning ruumid, kus ta viibis, desinfitseeritakse. Teavitatakse nakkusohust asutuse tervishoiutöötajat ja teisi osapooli. Kõikidel töötajatel tuleb kasutama hakata isikukaitsevahendeid nagu näomask, kittel, kindad jne.

Kui selgub, et töötajal on koroonaviirus, siis tuleb hoolikalt puhastada kõik ruumid ning tagada hooldekodu edasine töökorraldus. Leida vajadusel lisatööjõudu või vabatahtlikke ning mõelda läbi, kuidas vältida töötajate läbipõlemist.

Samas ei nõua terviseameti juhised töötajalt koroonaviiruse avastamise korral asutuselt samasuguseid raskemaid piiranguid või hooldealuste isoleerimist, kui näiteks viiruse leidmisel hooldealuselt.

Küsisime ka terviseameti eksperdilt Ester Öpikult, miks see nõnda on.

Öpiku sõnul on üldpõhimõte see, et kestahes on nakatunu - teatud reeglid tuleb igal juhul täita. See, et vältida levikut asutuses ja võimalusel isoleerida nakkusallikas.

"Töötaja puhul on selles mõttes lihtsam, et teda saab asendada teise töötajaga. Aga kes on hoolealused - ega neid ei saa selle pärast eemale siirdada," ütles Öpik, et sellisel juhul tuleb hooldekodu töö ümber korraldada.

Koroonaviirust testitakse nii hooldekodu töötajal kui hooldataval perearsti, -õde või eriarsti saatekirja alusel ja ainult siis, kui on vastavad sümptomid: palavik, kuiv köha, hingamisraskused.

Samas rõhutab terviseamet, et nende korraldused testimise läbiviimise osas võivad muutuda.