"Keskmine vanaduspension kasvab aprillist 13 euro võrra 305 eurolt 318 euroni kuus, aastas 156 euro võrra," ütles Holsmer.

Riigi jätkusuutlikkust näitab tema sõnul see, kas inimesed sellele riigile ka vanaduspõlves loota võivad. "Praegune valitsuskoalitsioon näeb oma tegevuse eesmärgina hoida Eestis sellist majanduskliimat, mis seda võimaldaks," ütles Holsmer.

"Aprillist kehtima hakkav pensionitõus tähendab suuremat pensioni kõigile vanaduspensionäride ja eakatel selle pensionitõusuks midagi endal teha vaja ei ole," lausus Holsmer.

Parlamendiliige täpsustas, et pensionide väljamakseteks kulub tänavu täiendavalt 72 miljonit eurot ja kokku maksab riik pensioniteks 6,5 miljardi suurusest riigieelarvest ligi 1,36 miljardit eurot.

Üle 2300 inimese saab eripensioni

Pensionisüsteemi korrastamiseks viib riik parasjagu läbi ka eripensionite reformi. Eripensionideks eelarvest kuluv raha on aasta-aastalt kasvanud.

2012. aastal maksab riik erinevate ametikohtade eripensionideks 18,3 miljonit eurot. 2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, praeguseks on neid aga juba üle 2300 inimese.

“Näeme, et eripensioni saajate arvul ja eripensionideks kuluval eelarverahal on komme mitmekordistuda," tõdes Holsmer. "Mõistlik on siin pidurit tõmmata, sest avaliku sektori palgad on konkurentsivõimelised ja eripensionite kui lisahüvede aeg on läbi saanud."

Ta märkis, et riigikogu liikmete ametipension on kaotatud juba 2003. aastast.