HOMSES PÄEVALEHES: „Vend tahtis hirmsasti koju saada, panime ta pagassi”

„Selle eksami formaat siin on grammike teistsugune. Kui te ühel päeval saate kooli tulekuks kokku ja te ei pea enne seda surnuaialt läbi minema, et seal küünal süüdata, siis olete eksami sooritanud. Kui peate seda tegema, olete eksami läbi kukkunud,” seletab Nõo reaalgümnaasiumi 11. klassi õpilaste ees liikluspsühholoog Gunnar Meinhard. Mõnel õpilasel klassis on juba juhiluba käes, suur osa käib parajasti autokoolis.

Meinhard on liiklusohutuse koolitust teinud juba 2007. aastast ja tema käe alt on läbi käinud üle 10 000 Eesti noore. Koos kohaliku politseiniku ja liiklusõnnetuse ohvriga tehakse õpilastele puust ja punaseks ette, miks ja kuidas õnnetused juhtuvad ning analüüsitakse ka noorte enda hoiakuid.

Lühidalt öeldes soovitakse lasteni jõuda justkui šokiteraapiaga: neile räägitakse ja näidatakse pilte päriselt toimunud õnnetustest. „Kui politseinik läheb liiklusõnnetusele kohale ja ta näeb maas saapaid, siis ta teab kindlalt kahte asja. Esiteks, et auto on liikunud kiiremini kui 40 km/h, ja teiseks, et see inimene on 95% tõenäosusega surnud. Nii suur kiirus venitab jalad 15 sentimeetrit pikemaks,” seletab Meinhard hiirvaiksele klassile.

„Kas olete kunagi purjus juhi autos sõitnud,” uurib Meinhard klassi käest. Tahvlile ilmub statistika, et seda on teinud kolm noort. „Pole muud valikut, kui vanemad on alkoholi tarvitanud ja pead kaasa minema,” seletab väriseval häälel seni vaikselt istunud tütarlaps.

„Kes on sõitnud ülerahvastatud autos?” küsib ta noortelt järgmisena. Käe tõstab pea iga viimane kui õpilane. Meinhard hakkab lähemalt üht noormeest küsitlema. "Palju teid autos oli?" "Kuus." "Kus kuues oli?" "Vend oli nii väike, panime ta pagasnikusse. Tahtis hirmsasti koju saada, aga ei olnud ruumi."

Loe homsest Eesti Päevalehest, kuidas liikluspsühholoog oma koolitust läbi viib!