See on 2,2% töötajatest. Iseenesest on ju ülesanded saanud ka muuseumid, teatrid ja haridusasutused – kõik, kelleni riigi omandisuhe ulatub. Kõigil on samad mured.

Rahandusministeeriumist tulid kõigile koondamisprotsendid ja teie saite oma valitsemisalas vaadata, kust need kärped tulevad. Miks just suurhaiglatest?

Küsimus on ju selles, millistelt töökohtadelt kärpeülesanne arvestati. Üks variant oli, et tervishoidu ei ole sees. Siis oleks olnud sotsiaalministeeriumi kärpeprotsent sama, aga baas ja absoluutarv teine. Valitsuses oli tegelikult otsustamise hetkel laual ka alternatiiv, kus ei olnud sees riigile kuuluvaid äriühinguid, näiteks nagu Elron, AS Hoolekandeteenused, riigiga seotud haiglad. Siis oleks olnud sotsiaalministeeriumi [koondatavate töökohtade] arv kindlasti alla saja. Samas, kui ta oleks otsustanud, et tervishoid jääb välja, siis oleks kärpenumber kõigile, kaasa arvatud politsei, pääste, kultuuri- ja haridussektor, kõrgem olnud. Valitsus toetas tervishoiu sissejäämist.

TÜK-i juht Urmas Siigur väitis, et haiglal polegi motivatsiooni hoida palgal inimesi, kes midagi ei tee.

Elu ei ole kunagi nii mustvalge. Väidan, et ka ministeeriumis kõik teevad väga palju, ja kärpides ja tööd ümber korraldades, tuleb mõelda, kas võiksid midagi tegemata jätta. Surve on igalt poolt.

Aga mis motivatsioon neil täna seda teha oleks, küsin ma vastu. Nende haigekassa rahastamine sellest ei sõltu ju grammi võrragi.

Üldiselt ju haiglad on kurtnud, et haigekassa ravijuhtude hinnad on madalamad, kui haiglate tegelikud kulud.

Aga kuidas see küll olla saaks? Kuidas nad siis sellisel õitsval järjel oleks? Kas meie PERH või TÜK näevad kuidagi pankrotieelsete asutustena välja? Loomulikult, kust ei oleks raha puudu? Aga kui me vaatame TÜK-i, kes avas suure uhke korpuse, mis koondab linna pealt oma ravi kõik Maarjamõisale kokku… Väita, et selle käigus toimub ainult kasv ega ole midagi võimalik koomale tõmmata – ma ei usu seda. Teeksime selle analüüsi ära, räägiksime ausalt, kus kokkuhoidu on ja kus seda pole. /---/

Tahaksin rohkem kaasamõtlemist ja mõistmist. PERH-i nõukogu sai sellest aru, andis juhatusele ülesande teha jaanuariks vastavad analüüsid. Tegelikult ootaksin seda ka kliinikumilt. Ülejäänud asutused teevad seda ka – ilma sellise meediakärata.

Loe homsest Eesti Päevalehest kogu intervjuud Marika Priskega!