HOMSES EKSPRESSIS: Mis juhtub pärast meditsiiniraha kärpimist?
1. Vähem analüüse
Perearstidele muutub küll analüüside sisseostmine odavamaks, kuid samas väheneb pearaha. Perearstid peavad ravima ka ravikindlustuse kaotanud töötuid, lapsi ja vanureid.
2. Ravijärjekorrad pikenevad
Kuna uuringute tegemine läheb odavamaks, siis tehakse neid vähem. Kui Haigekassa maksab välja vähem operatsioone kui seni, siis jäävad voodid tühjaks. Järelikult pole vaja voodikohtade teenindamiseks nii palju personali. Haigekassa lubas, et vähiravi-, nakkushaiguste ja südamehaiguste ravi pealt kokku ei tõmmata. Sünnituste arvu vähenemist ei saa ka ette kirjutada.
3. Arst teeb süsti ja õde paneb diagnoosi
Koondamise alla satuvad eelkõige keskastme meditsiinitöötajad: õed, hooldajad, aga ka abipersonal nagu garderoobitädid jne. Seetõttu peavad arstid tegema rohkem seda tööd, mida delegeerisid õdedele: näiteks haavade sidumine või haiguslugude täitmine. Mõnes tervishoiuasutuses võib minna vastupidi: jääb ainult medõde, kes hakkab diagnoose panema ja ravima.
4. Haiglasse võta oma tekk kaasa
Patsient hakkab uuringutel käima oma tarvikutega — näiteks Valgevenes tullakse haiglasse oma süstaldega ning juurutada võib ka Läti eeskuju, kus kompuutertomograafi uuringule saadetud patsient ostab apteegist ise kontarastaine kaasa.
5. Odavamad ravimid tulevad tagasi
Tuleb tagasi pöörduda odavamate ja vanamoodsamate ravimite juurde. Viimastel aastatel said arstid kasutada tipptasemel abivahendeid, nüüd tuleb näiteks radioloogidel tagasi pöörduda odavama ja kahjulikuma kontrastaine juurde. Kes paremat tahab, ostab ise!
6. Arstid loobuvad riskist
Keerulisemate ja haruldasemate diagnooside puhul ei hakka arst riskeerima loominguliste lahendustega, vaid laseb nö loodusel otsustada.
7. Telefonidiagnoosid tulevad
Perearst ei kutsu inimesi tagasi ega tee kordusuuringuid, vaid suhtleb-diagnoosib üha rohkem telefoni teel. Koduvisiite tehakse veel vähem kui seni (praegu teeb perearst keskmiselt 0,37 visiiti päevas).
8. Haiged ei jõua eriarstini
Perearstid on sunnitud tegema üha rohkem eriarsti tööd. Näiteks kroonilised haiged, kes vajaksid haiglaravi, kuid kellele ei leita voodikohta, jäävad käima perearsti vahet.
9. Haiglaarstidel lõpeb ületunnitöö
Maakonnahaiglates said arstid põhipalka pluss tulemuspalka. Nüüd tuleb tulemuspalk otsustavalt kokku tõmmata, st ületundideks pole mingit motivatsiooni.
10. Kiirabiarsti asemel parameedik
Maakonnahaiglad jätavad traumapunkti või erakorralise meditsiini osakonda ainult parameediku ja autojuhi. Kriitilises olukorras patsiendiga kihutatakse Tallinna või Tartu haiglasse.
11. Arst mandub erialaselt
Esimese asjana tõmmatakse haiglates kokku koolitus- ja konverentsikulud, sest haigekassa hinnakirjades ei sisaldu lisaväljaõpe, aparatuuri hooldus jms. Arst, kes end erialaselt ei täienda, jõuab kiiresti oma ebakompententsuse piirini.
12. Rahva tervise üldine halvenemine
Kuna töövõimetuspäevi makstake alates 1. juulist vähem, siis inimesed:
a) käivad haigena tool, mille tulemusena nakatavad teisi.
b) on kodus haiged, ent stressis.
