HOMSES EESTI PÄEVALEHES: Jürgen Ligi koalitsiooni tervisest: liiga palju on arvamist, et meeldimine ongi valitsemise mõte
Üle pika aja nähakse meil märke valitsuskoalitsiooni lagunemisest. Loetlen neid nii, nagu ajakirjanik nad mulle ette pani: peaministri väljaütlemised Krossi teemal, Tartu koalitsioon ilma IRLta, politseinike rahulolematus siseminister Vaheriga, kohalike valimiste tulemused Reformierakonnale. Nii meenub tõesti, et valitsus ei koosnegi ühest erakonnast, nagu ladusast tööst ja harvast avalikust kriitikast mulje on.
„Politseinike“ hinnangu siseministrile jätan siin kohe kõrvale, sest tillukese kutseühingu avaldus või opositsiooni kätehõõrumine ei tee sellest veel valitsuse küsimust. Küll aga teeb sise- ja kaitseministri positsioon Eerik-Niiles Krossi juhtumis, mis ei jätnud valitusjuhile võimalust reageerimata jätta.
Poliitikasse sukeldunu rahvusvaheline tagaotsimine on probleem vaatamata Venemaa motiividele. See pole hea riigi mainele ning vastutavad ametid ei ole mõeldavad ilma võimaluseta vabalt reisida. Eestile ei ole kombeks anda tagaotsitavatele diplomaatilist katet. Kui tahame Krossi asjas selgust ja loodame taastada ta liikumisvabaduse, peame tegema koostööd Interpoliga, mitte esitama talle ministri suu läbi „protesti“, ja lootma ka Venemaa koostööle, rikkumata seda avaldustega, mis sunnivad pidama meie uurimist poliitiliselt dikteerituks. Õigusriik ei saa anda uurimisalusele kodanikule ette tingimusteta õigust. Õnneks on praeguseks ministri protestist saanud kirjalik järelepärimine ning ükski poliitik pole Strasbourg´i midagi nõudma siiski sõitnud.
Loe rahandusministri analüüsi teistest erimeelsustest homsest Eesti Päevalehest.
