„Meil oli „suur au“ esimest korda Moskvas laulda Aleksandrovi uut Liidu hümni a capella,“ kirjutab Juhan Sillak sellest, kuidas ta 1942. aastal Kremlis Stalinit nägi. Raske öelda, kas see on ajalooline fakt, et just eestlased laulsid Stalini ees esmakordselt: „On vabade riikide murdmatu liidu loonud jäädavaks ajaks Venemaa hõim“.

„Laulud lauldud ja kohe lava taha meile määratud ruumi. Ees ootas üllatus. Lauad olid rikkalikult kaetud ja see mõjus poolnälginud mehi julgelt tegutsema (asuma) ja ka homse päeva peale mõtlema. Musta kalamarja sõime lusikaga ja tükksuhkur rändas taskutesse ja aluspüksi säärde,“ kirjeldab Sillak, mis eestlastega Kremlis edasi juhtus.

Loe pikemalt juba teisipäevasest Eesti Päevalehest. Homme avaldab Eesti Päevaleht oma veebiversioonis ka PDF-i kujul täies mahus Juhan Sillaku trükitud mälestused „Meie laulsime Stalinile“, mis säilisid tänu tema tuttavale Valentin Villemsoole.