Homoseksuaalsus on kaasa sündinud
Härra Vooglaid esineb konverentsil ettekandega: Huvi — haritud inimeseks kujunemise eeldus. Seda rohkem paneb imestama tema artikkel „Litsid on litsid…“
Nimelt: Teadlased on seisukohal, et homoseksuaalsus ei ole isiklik valik (Moir Anne & Jessel David, „Brainsex“ 1992).
Enamik uurijaid usuvad, et suurem osa homoseksuaalsest orientatsioonist sünnib emaüsas ja homoseksuaalsed käitumismallid kinnistuvad viiendaks eluaastaks, olles väljaspool isiku kontrolli.
Kõik, mida erinevad homoseksualismi alla suruvad teraapiad ja ühiskondliku arvamuse kujundamine on saavutanud, on mõnede homoseksuaalide tsölibaati sundimine läbi süü– ja hirmutunde ning paljude teiste viimine enesetapuni.
Selle artikli lugejad — 90% teist on tõenaoliselt heteroseksuaalid — võiksid näiteks proovida omasoo iha eneses esile manada, et näha kuivõrd võimatuks see osutub kui selliseid tundeid juba algupäraselt ei eksisteeri.
Miks peaks ükski intelligentne inimene valima elu, mis põhjustab neile sellist ühiskondlikku vaenulikkust, eelarvamust ja diskrimineerimist?
Selleks põhjuseks saavad olla vaid hormoonid, mitte isiklik valik. On kinnitatud, et kümme protsenti kõikidest meestest kannavad “gay” — geeni ja neist viiskümmend kuni seitsekümmend protsenti kujunevadki homoseksuaalideks.
See aga sõltub omakorda määrava geeni penetreerituse tasemest (Bower, B. — Science News, 37. 1993)
Ülalpool olevat saab homo –ja lesbihulluseks nimetada vaid üheülbaline, piiratud ja kitsarinnaline inimene. Eriti veel, kui tegemist on professoriga, kes räägib haridussüsteemi puudulikkusest, laiskusest, hoolimatusest ja ükskõiksusest.
Kui see nii oleks, ei arutleks me ka hetkel homoparaadi, homoseksuaalsus — poolt ja vastu — üle.
Tsiteerides härra Vooglaidu: “Haridus ei ole teadmised. Teadmised kuuluvad hariduse sisse, aga teadmised ilma vaimsuseta ei ole haridus.”
Kindlasti peaks sisaldama professori haridus ka teada-tuntud fakte elust enesest.
Sealhulgas näiteks seda, et mitte homoseksuaalsus ei soodusta järgmisi tema enda poolt nimetatud „kuritegusid“ nagu — “kultuurivaba hüperseksuaalsus, ohjeldamatu lakkumine, mängupõrgute võrgu punumine, litsi- jm. majade rajamine, salakaubavedu, alkoholi ja muu meelemürgi valmistamine ja levitamine“.
Selliseid kuritegusid võivad soodustada võibolla mõned teised geenid. Samuti ei saa nõustuda hr. Vooglaiu väitega, justkui oleksid kõik eelpool nimetatud pahed kaasnenud Eesti iseseisvumisega.
Kes on siis meie vaenlased? Kas need, kelle seksuaalsed eelistused on määranud loodus või need, kes vaatavad mööda faktidest ning selle läbi pärsivad harituse arengut ning kultiveerivad ühiskondlikku sallimatust?
Inimkond on elanud ja elab ka edasi homoseksuaalsusega. Kui laiemalt vaadata ning filosofeerima hakata, siis võiks ju sisse tuua ka James Lovelocki „Gaia teooria“, milles Maa on isereguleeruv süsteem, kus elu tasakaalustab end ise — näiteks paisates homoseksuaalseid geene kas rohkem või vähem inimkonda.
Rääkides omakorda filosoofiast, siis jõuame ka otsapidi nende inimesteni, kes on ühiskonda vaieldamatult mitte lõhkunud vaid arendanud.
Mõningaid kuulsaid homoseksuaale:
1. Sokrates (470-399 B.C.) Kreeka õpetlane ja filosoof.
2. Platon (427-347 B.C.) Kreeka õpetlane ja filosoof.
3. Leonardo da Vinci (1452-1519) Itaalia kunstnik, õpetaja, teadlane ja leiutaja.
4. Michelangelo (1475-1564) Itaalia kustnik ja skulptor.
5. Hans Christian Andersen (1805-1875) Taani kirjanik ja poeet. 6. Oscar Wilde (1854-1900) Iiri kirjanik ja dramaturg.
7. Alan Turing (1912-1954) Inglise matemaatik ja arvutiteadlane.
Vaadates seda nimekirja hr Vooglaiu vaimus, peaksime ehk oma lastelt juba käest rabama Anderseni muinasjutud ning kooli kohustuslikust kirjandusest nii mõndagi. Rääkimata ülejäänud ainetest.
Kas meie hariduse alustalad ei seisa paljuski homoseksuaalide loometööl? Ma ei arva, et homodel on rohkem pistmist amoraalsuse, kõlvatuse ja vaimulodevusega, kui nn “normaalsetel“ inimestel.
Tsiteerides lõpetuseks härra Vooglaidu tema enda sõnadega: „Rahva puuduliku hariduse, vähese informeerituse ja kesise kogemuse tõttu on väärarusaamad kerged tekkima.“
Alustagem harimist kõigepealt iseendist!
