Teisipäevane Eesti Päevaleht avaldas kunstiajaloolase Hanno Soansi kirgliku kirjutise, mille ajendas 28. juuli Postimehe arvamusküljel ilmunud Märt Sultsi sallimatusest nõretav kirjatükk.

Soansi hinnangul paneb Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults kõige jaburamal kombel ühte patta kord alkoholismi ja homoseksuaalsuse, kord looma- ja Eesti riigi, kord impotentsuse, vaimuhaiguse ja homoseksuaalsuse, kord paljusid Euroopa riike vaevava iibeküsimuse ja inimese kui liigi säilivuse probleemi. loosungid.

Sults kirjutas Postimehes järgmist: “Neiud on aga ka loomad — peavad tagama liigi säilivuse”; “Oma tahet saaksin rakendada hoopistükkis naise rolli mängivate impotentidest meeste ja mehe rollis olevate ebaõnnestunud naiste vaimu puhastamiseks ja selle vaimuhaiguse raviks”; “Ühiskonnal soovitan võtta kategooriliselt eitav hoiak homoseksualistide suhtes. Demokraatiale ei maksa neil siin apelleerida” ja “Loomaliigis murtakse sellised isendid lihtsalt maha, eriti veel siis, kui liigi püsimajäämine on ohus”.

“Homoküsimuse lõpliku lahendamise teemani konkreetses artiklis ei jõuta, kuid suund sinnapoole on silmanähtav ja otseseid vihjeid tehakse hoolega,” märgib Soans. “Härra Rosenbergil, kah Tallinna poisil, oleks Sultsi kui sugulushinge üle kindlasti hea meel, kui ta mitte Nürnbergi protsessil surma poleks mõistetud.”

Soansi hinnangul tuleb Sults, kelle meelest on homoseksuaalsus hälvikute enesemääramine, kohemaid direktori kohalt lahti lasta.

“Sultsi demokraatlik õigus oleks asutada klubi, kodanikuühendus või partei “Metsisased liigi säilivuse nimel”, tulla oma vaadetega “püünele” või kandideerida riigikokku,” lõpetab Soans. “Annaks ehk teistelegi salafašistidele võimaluse “kapist välja tulla”, samasuguse aplombiga kui see Sultsil endal õnnestus.”

Postimehe arvamusliider Kalle Muuli seevastu leiab, et Sultsi tahumatu ja lihtsakoeline seisukohavõtt jäi lubatud piiridesse. Ta meenutab, et Sultsi sallimatusepurse sai alguse kavatsusest korraldada Tallinnas homode rongkäik. Ent see pole Muuli meelest kaugeltki süütu ettevõtmine.

“Normaalne, kaaskodanikke austav inimene ei lähe turuplatsile oma sugulisi eelistusi kuulutama. See pole lihtsalt sünnis ja väärikas, olgu tegu heterode või homodega,” kuulutab Muuli. “Kui tahta, et suguelu oleks iga inimese isiklik asi, siis tulebki see jätta isiklikuks asjaks ning hoida ühine avalik linnaruum ühiste ja avalike toimetuste tarvis.”