Meeleavalduse korraldajad selgitasid, et üritus on ajendatud sündmustest Ameerika Ühendriikides ja on osaliselt solidaarne toetusavaldus miljonitele inimestele, kes seal rahulikult meelt avaldavad. USA-s algasid meeleavaldused politseivägivalla vastu 26. mail pärast seda, kui Minneapolise politseinik Derek Chauvin tappis vahistamise käigus mustanahalise mehe George Floydi.

Tallinnas toimuva protesti peafookus on korraldajate sõnul siiski Eesti-keskne, „avaldamaks tuge siin elavatele vähemustele, kes pea igapäevaselt ebameeldivate seikadega kokku puutuvad.”

„Toetusavaldus ei ole piiratud Eesti mustanahaliste kogukonnaga, vaid mõeldud toetusena kõigile, kes on Maarjamaal rassismi kohanud. Soovime näidata, et Eestis on palju neid, kes hoolivad ja kelle jaoks ei ole aktsepteeritavad rassismi ilmingud,” selgitasid ürituse korraldajad.

Nad viitasid eile ERRi Novaatoris avaldatud artiklile, mis kirjeldas Euroopa sotsiaaluuringu põhjal, et veidi rohkem kui pooled eestlased leiavad, et riik ei tohiks lubada üldse või võiks lubada vaid vähesel määral Eestisse elama eri rassist või rahvusest inimesi.

Ürituse meeskonna sõnul on Eestis palju näiteid avalikust rassismist. „Koroonakriisi alguses näomaski kandmise eest trammis sõimuvalingu alla sattunud malaislanna, eelmine aasta Õismäel täissõimatud pakistanlane, valitsuskoalitsiooni moodustamise aegu verbaalse rünnaku alla sattunud Tallinna sünagoogi rabi, Weekendi festivali nautima tulnud mustanahalised, kellele purjakil meest bande kallale tungis jne,” loetlesid nad.

Meeleavalduse korraldajad ei soovinud turvakaalutlustel oma nimesid avalikustada, kuid ütlesid, et aktsiooni taga on eri eluvaldkondadest ja erineva etnilise taustaga inimesed. „Meie hulgast võib leida nii kodanikuaktiviste, tantsuõpetajaid, startuppereid, kunstnike jne. Erakondlik kuuluvus on ainult ühel meie liikmel, kes tegutseb isiklikust südametunnistusest ja on sihilikult palunud enda parteilisust üritusest eraldi hoida, sest see ei puutu asja,” kinnitasid nad. Osa korraldajaid on olnud liikumise Salliv Eesti taga, kuid enamik on väljastpoolt seda, kinnitas meeskond.

Esialgu 20. juunil toimuma pidanud protest toimub kümme päeva varem ja eelkõige ootavad korraldajad osalema inimesi autodega, et vähendada koroonaviiruse leviku riski. Osaleda saavad siiski ka inimesed, kes ei saa üritusele minna autoga – selleks märgivad korraldajad maha kahemeetriste vahedega seisukohad. Kohapeal pakutakse desinfitseerimisvahendit, kuid piiratud koguse tõttu paluvad korraldajad panna osalejatel ette isiklikud kaitsemaskid.

Black Lives Matter Tallinna meeskond möönis, et tõenäoliselt ilmuvad üritusele ka vastupidiselt meelestatud isikud. „Meie ürituse näol on tegemist rahumeelse meeleavaldusega. Provokatsioonide puhul reageerige kutsudes kohale üks korrapidajatest ja edasist suhtlust vältides. Meie turvameeskond on säärase võimaluse ja meiepoolse reageerimise PPAga läbi arutanud,” kirjutasid nad oma ürituse Facebooki lehel.

USA-s on meeleavaldused politseivägivalla vastu ja mustanahaliste õiguste eest kestnud kaks nädalat. Suuremaid ja väiksemaid proteste ja toetusmarsse on korraldatud ka mujal üle maailma. Osas linnades on lõhutud ja maha võetud mälestusmärke, mis on pühendatud orjakaubandusega ja kolonialismiga seotud isikutele - nii näiteks Suurbritannias Bristolis.

Jaga
Kommentaarid