Homme tähistatakse maailma marutõve päeva

Homme tähistatakse maailma terviseorganisatsiooni algatusel maailma marutõve päeva, et meenutada haiguse tõttu surnud inimesi ja loomi.

Igal aastal hukub marutõve tõttu maailmas umbes 55 000 inimest, neist üle 95 protsendi Aasia ja Aafrika maades. 99 protsendi inimese marutõve juhtudest on nakkusallikaks marutaudis mets- või koduloom, teatas terviseamet.

Eestis esines inimeste marutõbe Teise maailmasõja järgsetel aastatel ning üksikjuhtudel ka hiljem, sest marutaud oli metsloomade seas laialt levinud ning nendelt nakatusid ka koduloomad.

Eestis esines viimane inimese marutõve juht 1986. aastal. Aastakümneid on meil tehtud mets- või koduloomade puretud inimestele antiraabilist profülaktikat, millega on päästetud rohkesti inimelusid.

Põhipanuse marutõve vaba elukeskkonna tagamiseks on teinud veterinaar- ja toiduamet, kes alustas 2005. aasta sügisel metsloomade marutaudi vastast vaktsineerimist. Marutaudi vaktsiini on külvatud kaks korda aastas kogu Eesti territooriumil, mille tulemusena on metsloomade marutaud hakanud kiiresti vaibuma – viimase kolme aasta jooksul on metsloomade marutaudi täheldatud vaid üksikjuhtudel Kagu-Eestis Venemaa maismaapiiri lähistel. Marutaudi vastast vaktsineerimist on tehtud ja jätkatakse eelkõige Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Tänu metsloomade vaktsineerimisele ja marutaudi leviku olulisele piiramisele võib iga metsas käiv seeneline, marjuline või loodusesõber tunda end marutõve eest kaitstuna.