Holmser peab tasuma Postimehe menetluskulude katteks 2640 eurot.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 3. septembril 2015 ilmus ajalehes Postimees artikkel: „Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“. Nimetatud artiklis kirjutati:
- „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“
- „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline“.
Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 4. septembril 2015 avaldas Postimees võrguväljaandes ja 5. septembril 2015 paberkandjal arvamusloo „Lipsustatud sahkerdaja“, kus kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.
Holsmeri hinnangul on Postimees esitanud esimeses artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning teises artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole kunagi küsinud altkäemaksu Vjatšeslav Leedolt. Teise artikliga on Postimees jätnud Holsmerist mulje kui ebaausast poliitikust. Selliselt on Postimees hageja au ja väärikust teotanud ning tekitanud hagejale kahju.
Kohus asus seisukohale, et Postimees ei ole esitanud Holsmeri suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Postimehe tegevus ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane, mistõttu ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ja hagejal ei ole alust nimetatud kahju hüvitamist nõuda.
Hageja viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ ei sisalda kohtu hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on esile toonud. Vaidlust ei ole selles, et Vjatšeslav Leedo ja hageja on mitmeid kordi kohtunud, seda nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Hageja ise ja tunnistaja Leedo on kohtus kinnitanud kohtumiste toimumist. Formaalloogiliselt võib kolmepoolne kohtumine sisalduda kolme- ja enamaliikmelises inimgrupis. Seega on väide selles osas õige.