Holmser peab tasuma Postimehe menetluskulude katteks 2640 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 3. septembril 2015 ilmus ajalehes Postimees artikkel: „Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“. Nimetatud artiklis kirjutati:

- „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“

- „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline“.

Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 4. septembril 2015 avaldas Postimees võrguväljaandes ja 5. septembril 2015 paberkandjal arvamusloo „Lipsustatud sahkerdaja“, kus kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.

Holsmeri hinnangul on Postimees esitanud esimeses artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning teises artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole kunagi küsinud altkäemaksu Vjatšeslav Leedolt. Teise artikliga on Postimees jätnud Holsmerist mulje kui ebaausast poliitikust. Selliselt on Postimees hageja au ja väärikust teotanud ning tekitanud hagejale kahju.

Kohus asus seisukohale, et Postimees ei ole esitanud Holsmeri suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Postimehe tegevus ei olnud kohtu hinnangul õigusvastane, mistõttu ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ja hagejal ei ole alust nimetatud kahju hüvitamist nõuda.

Hageja viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ ei sisalda kohtu hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on esile toonud. Vaidlust ei ole selles, et Vjatšeslav Leedo ja hageja on mitmeid kordi kohtunud, seda nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Hageja ise ja tunnistaja Leedo on kohtus kinnitanud kohtumiste toimumist. Formaalloogiliselt võib kolmepoolne kohtumine sisalduda kolme- ja enamaliikmelises inimgrupis. Seega on väide selles osas õige.

Väites ei ole viiteid sellele, et Holsmer oleks küsinud altkäemaksu või toetust Reformierakonnale. Väide nimetab kahte poliitikut. Artiklis kirjutatakse väidetavast toetuse küsimisest või partnerluse pakkumisest. Seda, kas see ka tegelikult nii oli, ei selgu. Tunnistaja Vjatšeslav Leedo on selgitanud, et Remo Holsmerilt tema selliseid pakkumisi saanud ei ole. Esitatud väide on olemuselt oletuslikku laadi ja umbisikuline. Hagejat on nimetatud tema ametipositsiooni ja parteilise kuuluvuse järgi. Kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, asus kohus seisukohale, et hagejal ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist.

Teine väide „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline.“ ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks. Täiendavalt märkis kohus, et Postimees on andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja vastanud ei ole.

Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (teine artikkel) kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.

Hageja hinnangul jätab väljend „lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustus hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Samas aga ei sisalda teine artikkel ühtegi viidet hageja isikule. Artikli seostamiseks konkreetselt hageja isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi. Kohus leidis, et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel. Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust.

Samuti on teises artiklis avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja leidis, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud esimesele artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot.

Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast. Laused, millele hageja on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. Küll aga võib koostoimes esimese artikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole. Küll aga nõustus kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud üldsuse jaoks ebaausalt tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse viite ka hagejale ning on tema kohta avaldanud väärtushinnangu.

Kohtu hinnangul on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi Holmseri kui aktiivselt tegutseva poliitiku ja ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe isiku ja tema poliitilise ning ametialase tegevuse vastu. Kohus on seisukohal, et hageja pidi lähtuvalt oma positsioonist ühiskonnas arvestama, et kõigile ei pruugi tema tegevus meeldida ning teda tabab sellest tulenevalt mitmekülgne kriitika. Isikliku arvamuse avaldamine on demokraatlikus ühiskonnas lubatud ning aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad oma ühiskondlikust positsioonist tulenevalt arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed. Seega asus kohus seisukohale, et hageja pidi tema suhtes avaldatud kriitikat taluma ka siis, kui see ei olnud tema enda hinnangul põhjendatud.

Holsmer: sai tõestatud, et mina raha ei küsinud

Holsmeri kaitsja vandeadvokaat Karin Madisson kommenteeris, et võimaliku edasikaebamise otsustavad nad mõne aja pärast. "Kuigi kohtuasjas sai välja selgitatud, et Remo Holsmer ei küsinud altkäemaksu, siis ei näe kohus probleemi kuvandis, mida ajakirjanikud inimese kohta lõid," kommenteeris Madisson.

"Kohtuotsuse esmasel analüüsil oleme seisukohal, et kohus on jätnud arvestamata riigikohtu suunistega faktiväidete esitamise väljaselgitamisel. Faktiväide võib lisaks üksikutele lausetele tuleneda ka artikli kontekstist ning sellise kuvandi tekkimist kohus möönis. Kohus leidis, et poliitikud kui avaliku elu tegelased peavad sellist käitumist enda suunal taluma, isegi kui selleks pole alust," lisas Madisson.

Apellatsioonkaebuse esitamise otsustavad nad pärast kohtuotsuse põhjalikumat analüüsi.

Remo Holsmeri kommentaar oli lühike: "Minu jaoks on oluline, et kohtus sai tõendatud fakt, kus Leedo kinnitas, et Holsmer pole temalt raha küsinud. See on must-valgelt kohtumaterjalides kirjas ning sellega ka levitatud valeväide ümber lükatud. Tutvun kohtuotsusega detailsemalt ja seejärel otsustan edasised sammud."

Tänane otsus on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Liitu