Holsmer: K-tähest kultuuripealinna sümbol?
"Ma loodan, et linnapeal jätkub väärikust ja riigimehelikkust mitte hakata rahastama läbi sihtasutuse valimisreklaame. Ei otse ega varjatult," ütles Holsmer Delfile.
"Kultuuripealinna egiidi all on sada erinevat võimalust teha justkui mittepolitiilisi reklaame või üritusi. Enne sügisesi valimisi oli terve linn maksumaksja raha eest täis kleebitud mehikesi ja plakateid, mis kinnitasid, et linn aitab ja hoolib," sõnas Holsmer. "Ma tahaks loota, et nüüd ei joonistataks linn täis K-tähtesid, mis peaks justkui sümboliseerima kultuuri."
Kuid märke K-kultuuripealinnast on näha juba ammu, tõdes Holsmer. "Esimene signaal Keskerakonna soovist rohkem sihtasutuse tööd kontrollida oli endise abilinnapea Jaanus Mutli tööle võtmine sihtasutuse juhatuse liikmeks. Selle järgnesid muudatused nõukogus, ära saadeti poliitiliselt sõltumatu Kaubanduskoja poolt sinna nimetatud Cardo Remmel."
Holsmeri peab seda arusaamatuks, sest lisaks linnale ja riigile peaks sihtasutus leidma juurde toetajaid ja sponsoreid. "Vaevalt, et värkse nõukogu liige Moonika Batrakova seda tegema hakkab," ütles Holsmer.
"Kui enne oli kultuuripealinna programmi ja ürituste välja töötamine loomenõukoja pädevuses, siis nüüd on kogu otsustamine nihkunud nõukogu ohjesse," jätkas ta.
Holsmeri sõnul on tal siiski hea meel, et Keskerakonnal jätkus mõistust jätta tööle Mikko Fritze. "Tema ametist vabastamisel oleks tõenäoliselt väga suur hulk kultuuri ja avaliku elu tegelasi taandanud end Kultuuripealinna projektist."
