Holger Roonemaa Buzzfeed’is: Eestis toimub igal aastal salajane küberründamist harjutav õppus

Lääneriikidel tuleb rohkem kui kunagi varem kokku puutuda Venemaalt suunatud küberrünnakutega, mistõttu annavad riigid oma parima, et parandada võimekust võtta selliseid rünnakuid vastu. Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus räägib esimest korda põhjalikumalt, kuidas nüüd harjutavad lääne riigid lisaks kaitsele ka küberrünnakute läbiviimist.

Ei ole uudis, et Tallinnas asuv NATO küberkaitsekeskus korraldas tänavu siin suure rahvusvahelise küberkaitseõppuse „Locked Shields”, millest võttis osa üle 900 inimest 25st riigist. Vähem on aga teada ühest teisest õppusest, kus spetsiaalselt välja valitud professionaalsed häkkerid koos sõjaväe eriüksustega harjutavad küberoperatsioone, mis võivad ette tulla sõjaolukorras, kirjutab ajakirjanik Holger Roonemaa Buzzfeed’is.

"Locked Shields'i" õppuses on kaks vastast – punane ja sinine tiim. Punase ülesanne on rünnak, sinisel kaitsmine. Kui "Locked Shields'il" harjutatakse seda, kuidas riik saab end rünnaku eest kaitsta, siis õppusel nimega „Crossed Swords” harjutab "Locked Shields'i" õppuse punane tiim, kuidas neid rünnakuid läbi viia

Esimene selline õppus toimus möödunud aasta alguses, kuid iga aastaga muutub õppus aina keerulisemaks ja realistlikumaks. Näiteks eelmise aasta õppusel oli häkkerite ülesanne murda sisse liikuva rongi juhtimissüsteemi, mis neil ka õnnestus.

Tänavu jaanuaris toimunud järjekordsel õppusel harjutati aga stsenaariumi järgi, kus vaenulik riik oli rünnanud fiktiivse riigi Berylia õhukaitsesüsteeme ning nende tegevuse pahavaraga blokeerinud. Järgmiseks teatas Berylia luure, et lisaks küberrünnakule plaanib vaenulik riik ka füüsilist kallaletungi. Nii sai Punane tiim ülesandeks minna ennetavale vasturünnakule, tungida sisse vaenlase IT-süsteemi, et saada kätte pahavarast vabanemiseks vajalikud koodid ning taastada kontroll riigi kaitsesüsteemide üle, selgitas õppuste korraldaja, NATO küberkaitsekoostöö keskuse tehniliste õppuste juht Aare Reintam.

Muu hulgas tuli eelmise õppuse käigus tänavu jaanuaris eriüksusel Tallinna kesklinnas hotellituppa tungida ja seal asuvate vaenlase arvutite, serverite ning mälupulkade info ilma jälgi jätmata kopeerida.

Järgmine sarnane Tallinnast juhitud õppus toimub uue aasta alguses.

Seni on NATO riigid igati hoidunud küberrünnakute võimekusest ja selle harjutamisest rääkimist. Kaitseministeeriumi asekantsler Erki Kodari sõnul ei ole see enam tabu. Kodari sõnul plaanib Eesti kaitsevägi luua muu hulgas eraldi küberväejuhatuse.