“Leid on hindamatu väärtusega, kahtlemata väga ja väga huvitav,” kinnitas muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut ajalehele
.

“Praegu oleme leiu andnud ekspertide uurida ja nemad peavad selgitama, kui palju aardeleid väärt on ja kas ning kui suures summas tuleks leiutasu maksta. Praegu seda oletada on veel vara.”

Praegu Harjumaal elav Roland Koit ütles, et hobi korras on ta detektorismi harrastanud juba 4-5 aastat, kuid midagi märkimisväärset varem leidnud polnud. Nüüd aga sattus ta hiljuti Harjumaal ühel põllul aardeleiule.

“Üllatav oli see, et ehetekomplekt oli põllul maapinna lähedal künnikihis ja lausa ime, et varem pole traktorid seda laiali paisanud. Ehted olid kenasti kasetohu sisse pakitud ja lisaks neile leidsin veel noapäid ja kette. Münt tuli välja sama kandi küla maapõuest, kuid teisest kohast.”

Roland Koidu sõnul kaevasid arheoloogid leiukoha põhjalikult läbi ja seetõttu pole alust arvata, et sealt veel midagi leida võiks. “Ehetekomplekt oli viikingiaegne, 12.-13. sajandi algusest, Rooma münt aga pärineb asjatundjate sõnul 2. sajandist,” sõnas hobiarheoloog. “Neid münte on Eestis harva leitud, üldse vist umbes 50 ringis. Aga praegu on leid minemas restaureerimisele ja hindamisele ning siis selgub täpsemalt.”

Ants Kraut täpsustas, et ehted pärinevad arvatavasti siiski 11.-12. sajandist. Roland Koidule on see enda sõnul seni suurim leid, sest varem on ta maapõuest nüüdisaegsema kraami kõrval avastanud vaid tsaariaegseid kopikaid.