Hõberemmelgas leidis oma otsad - kuid kas saaga jätkub?
Koos mundrikandjate ilmumisega kasvas remmelga ümber ka teine, kõrgem tara, mille ümbruses toonitati politseinike poolt pidevalt „Hoidke perimeetrit! Vähemalt üks meeter!“ Live-ülekannet teostavad ajakirjanikud võrdusid nende jaoks ilmselt tol hetkel verenäljas emasääskedega, kel vaja oma munade jaoks koguda hädavajalikku materjali, et oma artiklitele jumala eest elu sisse puhuda.
Operatsioon "puu maha" saab hoo sisse
Ei läinud kaua, kuni puu ümbert eemaldati jõuga esimesed aktivistid. Esimesena veeti tahtevastaselt politseiautosse Paula, kes keeldus puujuurte vahele mähkunult lahkumast. Mütsi silme ette tõmmates avastas ta enda jaoks hea ignoreerimistaktika, kuid puu kaitsmise seisukohast osutus see siiski kasutuks. Politseinikud haarasid naisel kaenla alt ja jalgadest ning vedasid ta surnud kitse kombel lihtsalt autosse.
Teine tahte vastaselt platsilt eemaldatud kaitsja oli Mati. Käeraudadega aheldatud habemik ei teinud enda eskortimist politseiametnikele kergemaks — algul valjult soigudes, mõne hetke pärast aga kahe politseiniku käte vahel vingerdades ja jalaga hoogsalt vehkides saavutas ta lõpuks selle, et mees tuli panna maha pikali ning tema taltsutamiseks tuli tugevdada niigi valulist haaret. Sellele järgnesid muidugi uued karjed, maapõhja-needmised ja abipalved. Ütleme nii, et harjumatu ja kole vaatepilt. Tekkis tunne, justkui osaleksin seatapu tunnistamisel.
Sellal, kui heleroheliste vestidega patrullpolitseinikud koristasid laagriplatsilt aktivistide telke ja toiduvarusid, ronisid kaks puukaitsjat aina kõrgemale remmelga kaitsvate okste vahele. Puukaitsesalk, kes kõike abitult kõrvalt vaatas, puikles esmalt veidi isikute avaldamisega, kuid nii palju sain teada, et ühe remmelga otsas kõlkuva isiku nimeks on aktivistidega hiljuti liitunud Indrek ning teiseks köite otsas turnivaks inimeseks osutus keegi arborist, kes keeldus omal ajal puud langetamast.
Pikka aega ei mingit arengut
Ning nii see komejant kestis. Kohale ilmusid päästeautod, puu alla paigaldati kaks neoonkollast batuuti, et tagada puu otsas turnijatele nii ohutu maandumine kui võimalik. Juhuks, kui miski peaks valesti välja kukkuma. Puu otsas ronijad jätkasid muidugi olukorra suhtes parastavalt käitumist, lehvitades staaride kombel nii politseinikele, päästeametnikele kui ka tara taga seisvale rahvahulgale. Delfi live-ülekannet kommenteeris üks isik naljatlevalt: „Tuleks kohale kutsuda paintballi mängijad, kes tühjendaksid oma salve puu otsas ronijate pihta. Saaks nad ehk alla meelitatud.“
Tervelt viis tundi ei toimunud erilist arengut. Taratagune puukaitsjate grupp alustas šamaanitrummi põristamise ja laulmise saatel puu otsas oleva Indreku toetamist. Üles võetud viisijupid kõlasid ka aeg-ajalt vastu Indreku enda poolt oksaharude vahelt, kuid aja möödudes kadus mehe häälest energia.
Mingil hetkel otsustas Paldiski maantee kortermaja ette ilmuda vanem vuntsidega härrasmees, kes rohelist lippu viibutades ja ruuporisse karjudes kutsus Jüri Ratast üles ilmuma sündmuskohale. „Jüri, kus sa oled? Ma tean sind üheteistkümnendast eluaastast saadik, tule seisa oma isa, Rein Ratase, ideaalide eest!“ Mees kutsus võimendisse karjudes rahvast toetama puu säilitamist ning kirus aeg-ajalt ka võime, visates end pikali ning lausudes: „Nad tahavad, et me oleksime madalad kui muru!“ Puu otsas olevale Indrekule karjus ta innustamiseks: „Ole puu otsas surmani, poiss!“ Härrasmees transporditi mõne aja pärast samuti politsei poolt vastu enda tahtmist politseiautosse.
Jätkus šamaanitrummi põrin ning peagi tuli korrakaitsjatel uuesti tarida üks trummiga musitseerinud ning korraldustele mitte alluv kodanik remmelga ümbert eemale.
Huvitava seigana võib välja tuua ka selle, et Paldiski mnt 161 kortermaja rõduaknale kerkis reaktsioonile politseinike tegutsemisele elanike poolt sõnum: „Politseiriik“ ning „ACAB“, mis on lühend loosungist „all cops are bastards“ ehk tõlgituna: „kõik mendid on lurjused“.
Aja möödumine andis tunda ka puu otsas. Mitu tundi kopaga üles tõstetud päästeametnike ja läbirääkijaga suhelnud Indrek hakkas kannatama alaneva kehatemperatuuri ja koriseva kõhu käes. Puu otsast kostusid alla naljatlevad hõiked: „Kas keegi mulle tekki, sooja teed ja mingisugust vegan-kooki ei saa tuua? Või siis burritot, veganburritot?“ Rahvas oleks hea meelega viimast visa hinge toetanud, kuid sissepiiratud alale ei lastud kedagi sisse.
Mõne aja pärast kostusid puu otsast uued hõiked — nimelt oli Indrekule esitatud ultimaatum: kas tuled puu otsast alla ja jalutad siit karistuseta minema või me toome su vägisi ning pead selle eest ka vastutama. Rahva seast nõu küsides kõlasid vastuseks „Jää puu otsa!“ ning „Kaitse lõpuni välja!“ Noormehe häälest ja olekust õhkas pettumust — arvata on, et paljajalu puu otsas kükitamine oli ta viimse üdini ära väsitanud ning külmad tuuled ei teinud lootusetut olukorda oluliselt meeldivamaks. Siiski jäi ta rahva surve tõttu oksale istuma.
Trall leiab lõpuks oma otsad
Politseinikud tüdinesid viimaks naljast. Puu otsa saadeti märulipolitseinik, kes hakkas köitega kõlkudes oksaharu vahel Indrekut taga ajama. Tara taga hakkas nutma pisike Aleksandra, kes hüüdis: „See on ju minu sõber seal puu otsas!“ Platsile tungis sisse ka üks puukaitsjale omaseks saanud hoolitsemata välimusega noormees, kes karjus: „Te tapate mu sõbra sedasi seal puu otsas ära! Lõpetage!“ Üks vanem mees soovitas Indrekul suunduda tagaajaja eest okste poole, mille all polnud batuuti.
Kullimäng päädis sellega, et Indrek tariti korvtõstukisse ning transporditi lõppude lõpuks alla. Korviga „maandudes“ kõlasid rahvamassi seast nii juubeldused kui ka harvad hõiked: „Häbi sul olgu! Häbi!“. Indrek jalutas ametnike vahel aga naerusuisena minema, astudes rõõmsal meelel politseikaubikusse. Küllap oli hea lõpuks tuulevaiksesse kohta jõuda.
Nüüd olid kõik tõkked puu langetamiseks eemaldatud. Mõne minuti jooksul hakati raiduma esimesi oksi. Puukaitsjate seast kostus loomalikke karjeid ja oli näha pisaraid. Jätkati laulmisega, kuid kurvematel toonidel. Enne energiliselt tatsanud kaitsesalga jõud hakkas vaibuma.
Puukaitsjad ja nende toetajad plaanivad järgmist käiku
Toimunu tõttu püha viha täis olev puukaitsjast norrakas Vegard seletas, millised kohutavad tagajärjed ametnikke ees ootavad. „Praegu puud lõigates tegutsevad nad täiesti illegaalselt, te ju näete, et mingist mädanikust ei saa puu puhul juttugi olla!“ vuristas aktivist vihaselt. „Juhtunul on tohutud tagajärjed: projekt tuleb sulgeda, EL-i rahastus ära lõigata ning mitu mõjukat ametnikku tuleb vallandada! Lisaks ootab neid ees Keskkonnainspektsiooni poolt trahv, kuid mis aitab trahv mitmemiljonilise projekti puhul…“
Teise puukaitsja Oti sõnul olid neil enne tänast hommikut paika pandud suured plaanid. Olevat valmis kirjutatud pöördumised rahvusvahelise meedia poole ning tegeleti ka juhtumi kohtusse andmisega, millega olevat eilse päeva puhul aega jäänud 9 päeva. Need lootused aga lõhuti ootamatult kohale ilmunud brigaadi poolt, mille tegevuse tulemusena langesid tolle vestluse ajal üksteise ajal oksaharud, tuletades iga raksatuse ja põntsuga meelde, et kõik ponnistused remmelgat kaitsta on jooksnud kurvalt tühja.
Väike-Õismäe elanik Märt Hohensee annab veidike aimu puukaitsjate tegevusplaanist: "Praegu on lood sellised, nagu eile politsei poolt ära viidud Mati ütleks: "Ring pole veel otsustanud","viitab Märt puukaitsjate kombele kõik otsused üheskoos vastu võtta. "Kuna puu võeti maha enne ametnike reageerimist meie pöördumistele, siis ootame kõigepealt nende vastused ära."
Märt on siiani kindel, et raie on teostatud Paldiski maanteel ebaseaduslikult. "Kui suur osa puudest võeti maha nende sõnul raadamise käigus, siis miks on igal pool kännud alles?" küsib Märt. "Kommunaalameti poolt on varem toodud välja, et suur osa puudest ei lähegi raieloa alla, kuna tegemist on olnud raadamisega. Raadamise ja raie vahe on aga see, et raadamisel juuritakse maa seest kännud välja."
Märt kinnitab, et reaktsioon on kindlasti puukaitsjate ja Väike-Õismäe elanike poolt tulemas. "See on fakt," väidab Hohensee kindlameelselt.
Toimunu võtab kokku puukaitsjate toetaja Elmo: "Võim ja vaim on kokku saanud ning nagu näha, vaim kaotab alati."
