HIV-tõbised narkomaanid keelduvad ravist
Narva haigla nakkusosakonna juhataja Leonid Sizemski sõnul ei tule narkomaanid HI-viiruse avastamise uuringutele sotsiaalsetel põhjustel. Ja isegi need, kes on otsustanud immuunsüsteemi testida, ei tule tihti testi vastusele järele või lõpetavad ravi algusjärgus, suutmata süstimisest loobuda. Osa ravi alustanutest ei järgi teisi kohustuslikke reegleid, nagu alkoholi ja suitsetamise keeld, sest need nullivad ravi tulemuse.
Ent isegi kui HIVi nakatunud narkomaan soovib ravi saada, puudub riigil plaan sellise inimese sotsiaalseks adaptatsiooniks, mis tegelikkuses tähendab olukorda, et nakatunud inimene naaseb päris ravi algul oma sotsiaalsesse keskkonda.
Ida-Viru keskhaigla nakkusosakonna juhataja Jelena Schmidt ütles, et juba teist aastat toimib tervise arengu instituudi Euroopa fondidest rahastatav tervishoiukava, mis võimaldab ravikindlustuseta inimesel (aga just ravikindlustuseta isikud moodustavad lõviosa HI-viirusesse nakatunutest) saada kõik vajalikud uuringud ja ravi. Need, muide, on väga kallid. Uuring maksab 3000-8000 krooni, ravi umbes 10 000 krooni kuus. Kusjuures ravi alustanul tuleb seda terve elu jätkata.
Õigel ajal alustatud viirusvastane, tavaliselt 3-4 ravimpreparaadist koosnev ravi võimaldab oluliselt vähendada viiruse hulka veres, mis eelkõige võimaldab pikendada haige eluiga ning parandada selle kvaliteeti.
Kui päris viirusvastase ravi algul oli haige 1 milliliitris veres 1,5 miljonit rakku. Kolm kuud hiljem oli see näitaja vähenenud 500 rakule, pool aastat pärast ravi algust oli vere 1 milliliitrisse jäänud vähem kui 50 viirusrakku. Sellised näitajad mitte ainult ei paranda nakatanu enda tervist, vaid ka vähendavad palju kordi nakkuse edasiandmist teisele inimesele.
2006. aasta algusest on Eestis avastatud 164 uut HIVi nakatunut. Neist 57 on Ida-Virumaa inimesed.
