Tervisekaitseinspektsiooni andmetel vähenes uute HIV-kandjate arv mullu 2004. aastaga võrreldes 122 võrra ehk 743 juhtumilt 621-ni. Enamik eelmisel aastal tuvastatud HIV-positiivsetest on leitud endiselt Ida-Virumaalt (268) ja Tallinnast (263), kirjutab Põhjarannik.

Kui Tallinnas jäi uute nakatunute arv eelneva aastaga võrreldes samaks, siis Ida-Virumaal avastati uusi HIV-kandjaid kolmandiku võrra tunamullusest vähem.

“See on üle aastate esimene kord, kui uute nakatunute arv märkimisväärselt kahaneb,” tunnistas Ida-Viru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merike Peri.

Peri hinnangul on selle taga suur töö. “Muidugi on Eesti riik väga palju ära teinud; Global Fundi toel on rahastatud HIV-positiivsete ravi ja rehabilitatsiooni, samuti ennetustegevust. Meil on süstlavahetuspunktid ja tugiisikute grupid, kaks anonüümset aidsikabinetti — Narvas ja Purul; koolides on korraldatud teabepäevi ja koolitusi, kõikvõimalikes kohtades ja kõikvõimalikul moel selgitustööd tehtud. Kõik see on hakanud lõpuks vilja kandma.”

HIV leviku taandumisest ilmselt veel niipea rääkida ei saa. “Hea oleks juba seegi, kui olukord stabiliseeruks. Mullused näitajad annavad alust seda loota,” märkis Peri.

Suurem osa uusi nakatunuid on 15-29-aastased. Nende seas omakorda avastati enim uusi HIV-kandjaid 20-24-aastaste hulgas — 200.

Leiti ka neli HIV-positiivset väikelast, mida on kolme võrra vähem kui aasta varem.

Ligikaudu viiendik uutest nakatunutest ehk 118 isikut on registreeritud kinnipeetavate seas.

Kõige rohkem kasvas HIV-kandjate arv möödunud aastal Tartumaal, kus uute nakatunute hulk neljakordistus (2004. aastal leiti seal 16 ja mullu 64 uut nakatunut).

Esimene HIV-kandja registreeriti Eestis 1988. aastal. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 5063 inimesel, sealhulgas aids 100 inimesel.