HIV jõudis ka kaitseväkke

Viimase paari aasta jooksul on kaitseväkke võetud vähemalt neli-viis HI-viirust kandvat sõdurpoissi, kelle nakatumist enne ajateenistuse algust kutsealuste tervist kontrollivad arstid ei tuvastanud.

Millal ja mis väeosades need riigikaitseosakondade arstlikest komisjonidest puhaste paberitega läbi pääsenud sõdurid teenisid, ei soostunud kaitsejõudude peastaabi avalike suhete osakonna ülem leitnant Peeter Tali Postimehele ütlema.

“Me ei soovi samasugust paanikat, nagu varem on tekkinud mõnes koolis,” lausus Tali. “Pealegi on kõik kõnealused isikud praeguseks kaitseväest lahkunud.”

HI-viirus (HIV) avastati ajateenijate verest hoopis teistel põhjustel, näiteks B-hepatiidi tõttu ette võetud tervisekontrolli käigus, nentis Tali.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna ülem Madis Mikko ütles, et riigikaitseosakondade arstlikes komisjonides kontrollitakse sundaega teenima minevaid noormehi HIVi suhtes vaid pisteliselt.

“Narkomaaniakahtlus, tavalisest pikemad haiguslood, politseist saadud vihjed,” loetles Mikko põhjusi, mis sunnivad riigikaitseosakondi aastas kümmekonda HIV-testi tellima. “Kui arstlik komisjon on mõne HIV-positiivse teenima suunanud, siis lõppkokkuvõttes vastutab selle komisjoni juht.”

Kolme aasta tagant pärinev kutsealuste terviseseisundi hindamise kord sisaldab punkti, mille järgi HIV välistab ühemõtteliselt noormehe ajateenistusse saatmise ükskõik mis vormis.

Kas selle punkti olemasolu toob kaasa kohustuse kõiki kutsealuseid HIV-i suhtes kontrollida, on Mikko sõnul küsitav.

“Reeglina on see siiski vabatahtlik test ning meie teada ei rakendata sellist praktikat kusagil maailmas,” ütles ta. “Aga kui inimene toob tõendi, siis ta loomulikult vabastuse ka saab.”

Kohustuslikus korras tehakse Eesti kaitsejõududes HIV-test kõigile elukutseliseks sõjaväelaseks pürgijaile, kutsealustelt võetakse riigikaitseosakondade arstlikes komisjonides uriini- ja vereproovid.

Mikko ütles, et HIV-testi tegemise üle on kaitseministeeriumis arutletud, kuid seni tulemusteta. “Seni on öeldud, et see oleks liiga kallis,” tähendas ta. “Ja siis tekib veel küsimus Eesti laborite niiöelda töövõimsusest.”

Sõjaväelasi HIV-testide tegemisel abistanud aidsi ennetuskeskuse juhi Nelli Kalikova andmetel maksab üks esmane analüüs umbes 50 krooni. Kui see osutub positiivseks, tuleb teise ja põhjalikuma testi eest välja käia juba ligi tuhat krooni.

Esmase HIV-testi tegemine kõigile 3570 tänavu kaitseväkke, piirivalvesse ja päästeametisse sundaega teenima suunduvale noormehele nõuaks seega ligi 180.000 krooni.

Ühe aidsihaige, keda on praegu Eestis ametlikult 33, raviks kulub aastas ligi 120.000 krooni maksumaksja raha, tänavu 1,18 miljardi kroonise eelarvega kaitseministeeriumile läheb ühe ajateenija ülalpidamine ja väljaõpetamine aastas maksma 61.412 krooni.

Kalikova sõnul ei poolda ta laustestimist, sest kahe-kolmekuulise peiteaja tõttu ei pruugi see välja tuua äsja nakatunuid, kelle veri on testi negatiivsetest tulemustest hoolimata siiski juba ohtlik.

“Ennetus- ja selgitustöö on olulisem, laustestimine looks võltsi turvatunde,” nentis Kalikova. “Ja kui satubki HIV-positiivne sõjaväkke, mis siis. Teenib oma aja ära ja ongi kõik.”