Hispaania eurosaadik kritiseeris Eestit: ma ei saa aktsepteerida, et keele järgi otsustatakse, kes on kodanik ja kes mitte

 (285)
Konverents Euroopa Väravad
Konverents Euroopa VäravadFoto: Andres Putting

Hispaaniast pärit Euroopa Parlamendi saadik Javier Nart (ALDE) kritiseeris laupäeval Narvas Yana Toomi (KE) korraldatud konverentsil Eesti kodakondsuspoliitikat. Samas Ukraina sõjas Venemaa toetamist eeldanud inimestele valmistas Nart pettumuse.

"Ma ei saa aktsepteerida, et keele järgi otsustatakse, kes on kodanik ja kes mitte. Olen šokeeritud, kuidas Eesti kohtleb oma vene keelt rääkivaid kodanikke," lausus Nart.

"Keel ei defineeri kodakondsust, keel on kommunikatsioonivahend. Euroopa ei saa taluda, et Euroopa riigis on elanikud mittekodanikud. See on vastuolus Euroopa põhimõtetega," ütles Nart.

Tema sõnul ei saa keel olla riikluse aluseks, sest mis saab sel juhul riikidest nagu Hispaania või Šveits?

Ta oli samuti väga häiritud sellest, et Toomi tellitud küsitluse kohaselt leidis üle poole eestlastest, et mittekodanikud võivad kujutada endast julgeolekuohtu. "Ma ei saa ega suuda leppida mõttega, et riigi kodanikud võivad olla sellele riigile ohuks," teatas Nart.

Krimmi anneksioon oli ebaseaduslik

Pettuma pidid aga need konverentsikülastajad, kes ootasid temalt Ukrainas toimuva Venemaa rünnaku heakskiitmist. Nart leidis, et Nõukogude Liidu lagunemine tekitas paljudes impeeriumi piirkondades segadust ja Krimm võis olla väga mitmes mõttes rohkem Venemaa kui Ukraina, aga ikkagi ei tohi piire jõuga muuta.

Seotud lood:

"Riigipiiride kahtluse alla panek ei lõppe kunagi hästi. Võin tuua sadu näiteid, kuidas üks riik mõtleb heade argumentidega, et piir võiks olla teise koha peal. Seetõttu usun, et piirid peavad püsima," kommenteeris Nart.

Ta nimetas Krimmi annekteerimist rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. Ta ütles, et Krimmi elanike enamus võis ju olla Venemaa koosseisu kuulumise poolt, aga see ei saa olla riigipiiride muutmise aluseks, sest sel juhul kestaks see protsess lõputult. "Kui me toetuks sellele, oleks varsti pool Kasahstani Venemaa," nentis Nart.

Tema sõnul rikkus Helsingi kokkuleppeid esimesena NATO, kui Kosovo eraldus sõja tagajärel Serbiast. Samas korraldasid serblased Kosovos massimõrvasid ja midagi tuli teha, leidis Nart.

Ta tõi näite praegusest sõjast terrorirühmitus ISILi vastu. "Ma ei tea, kui seaduslik on ISILi pommitamine, aga kui ISIL lööb inimesi risti, vägistab tüdrukuid ja müüb inimesi orjaturgudel, siis tuleb kasutada kõiki meetmeid," leidis Nart.

Mis aga puutub praegust kriisi Ukrainas, siis leidis Nart, et kuigi Venemaa käitumine on väga ohtlik, pole ka Euroopa alati väga mõistlikult käitunud ja praegu oleks vaja deeskalatsiooni.