Hinda kõrgel hoidvad ravimifirmad võeti vahele

 (28)
Hinda kõrgel hoidvad ravimifirmad võeti vahele
TopFoto/Scanpix

Euroopa patsiendid pidid maksma umbes 3 miljardit eurot rohkem ravimitele 2000-2007. aastal, kuna ravimitootjad hoidsid meelega kinni odavamate geneeriliste ravimite müügile tulekut, selgus Euroopa Komisjoni avalikustatud aruandest.

Uued ravimid tulevad müügile patendiga, mis kestab keskmiselt umbes 10 aastat. Kui see lõpeb, võivad ka teised firmad hakata seda ravimit tootma, seda nimetatakse siis geneeriliseks ravimiks, ja selle hind on siis juba tunduvalt odavam.

Ravimitootjate tegevuse uurimisel selgus aga, et nad on blokeerinud või edasi lükanud geneeriliste ravimite turule tulekut, kasutades selleks kalleid kohtuasju ja erinevaid kokkumänge.

„Eesti patsientide huvides oleks samuti, et meile saabuks kiiremini müügile rohkem odavamaid geneerilisi ravimeid,“ möönis ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp.

Väikese eelarvega Eesti jaoks, kus ravimid on inimestele niigi väga kallid, on see eriti oluline, kinnitas ta. Kuna Eesti sõltub täiesti Euroopa ravimitööstusest, siis on Raudsepa sõnul Eesti jaoks väga positiivne, et teemaga tegeldakse. „Selles vallas saab asju muuta ainult Euroopa tasandil. Uuring loob selleks eeldused ja näitab, et kuna asjad ei toimi, tuleb neid muuta.“

Ravimitootjate liidu esindaja Risto Kuke sõnul piiravad nii innovatiivsete originaalravimite kui ka uuemate geneerikute turule tulekut Eestis aga ebapädevad seadused ning riigi väikesed ravimite kompensatsioonid. „Sageli on ravimite nimekirja kandmise protsess ja taotluste menetlemise viis läbipaistmatud,” selgitas Kukk, kelle sõnul eeldatakse tootja jaoks ebarealistlikku hinnalangust.

Lisaks geneerilistele ravimitele jõuab Eesti turule ka tunduvalt vähem patendiga uusi ravimeid, põhjuseks taas patsientide väike ostujõud ning riigi vähene kompensatsioon — võrreldes teiste Euroopa riikidega. Samuti ei saa ravimitootjat kuidagi sundida siin oma ravimeid müüma. Nii on tekkinud ka kriitilisi olukordi: näiteks hiljuti ei olnud Eesti apteekides üldse müüdil puugivaktsiini, kuna tootjatel puudus ärihuvi siin väheses koguses seda turustada.

“Et Eestis on turustatavate ravimite valik väiksem kui suuremate riikides, tuleneb Eesti väiksusest, aga ka konservatiivsest ravimisoodustuste poliitikast,“ tunnistas ka sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juht Dagmar Rüütel.

Haigekassa näeb, et eestlased peaksid rohkem geneerilisi ravimeid tarbima, kui nad seda praegu teevad. Palju jääb tihti aga teadmatuse taha. „Ei oma absoluutselt tähtsust, kas ravim on patendiga või geneeriline,“ kummutas haigekassa kõneisik Evelin Koppel levinud müüti. „Isegi olukorras, kus uus ravim on näiteks 5% kasulikum kui olemasolev, kuid selle eest küsib tootja 50% kallimat hinda, ei pruugi olla õigustatud selle kompenseerimine maksumaksja raha eest,“ lisas ta.

Sikupilli kaubanduskeskuse Apteek1 farmatseudi Inga Velksi sõnul küsivad kliendid ravimite kallinedes üha enam geneerilisi ravimeid, kui varem suhtuti neisse umbusuga.

Euroopa ravimiametite töörühma juhi Kristin Raudsepa sõnul tegid nad Euroopa Komisjonile ettepaneku muuta seadusandlust nii, et ravimitootjal oleks kohustud tagada ravimite kättesaadavus, et patsientidel oleks kindlus, et kõik vajalikud ravimid oleksid siiski turul olemas. „Väga suur osa ravimite hinnast makstakse kinni riigi rahaga. Nii oleks õigustatud ka tootjatele täiendavate kohustuste panemine ja seeläbi oleks arstidel ja ravimikasutajatel kindlustunne ravimi kättesaadavuse osas,“ sõnas Raudsepp.

Mida te olete teinud selleks, et Eestisse jõuaks rohkem odavaid geneerilisi ravimeid?

Kristo Kukk, Ravimitootjate liidu esindaja:

“Geneeriliste ravimite ärimudel eeldab suurt müügimahtu. Eesti ravimiturg on väga väike ja ravimite turule toomise ning turul hoidmise kulud on kõrged. Seetõttu paljud ravimifirmad, nii originaalravimitootjad kui ka geneeriliste ravimite tootjad, ei ole huvitatud Eesti turule tulemisest.

Eestis on seadusandlikult reguleeritud, et esimene turule tulev geneeriline ravim peab olema soodusravimite nimekirja pääsemiseks vähemalt 30% odavam kui originaalravim. Patendiaja lõpuks on sageli ka originaalravimi hind oluliselt langenud, mistõttu ei ole alati reaalne geneerilise ravimi tootjal nii palju hinda langetada ja seega Eesti turule tulla.”


Mis vahe on originaalravimil ja geneerilisel ravimil?

Originaalravimi tootja on loonud või avastanud uue raviva toimega aine/molekuli, arendanud sellest ravimprepraadi, teinud toksikoloogilisi ja kliinilisi uuringuid, et tõestada oma ravimi ohutust ja efektiivsust. Uue ravimi väljatöötamine on kulukas ja aeganõudev. Originaalravimid on kallid, sest firmad tahavad katta tehtud kulutusi. Kulude katmiseks on firmal õigus taotleda uuele toimeainele ja sellega kaasnevale infole ka patendikaitset, mis üldjuhul välistab sama toimeainet sisaldavate ravimite turuletuleku teatud ajaperioodi jooksul.

Geneeriline ravim sisaldab sama toimeainet kui originaalravim, tal on samasugune toime ja teda kasutatakse samade haiguste ravis. Geneeriline ravim võib tulla müügile alles peale originaalravimi patendikaitse lõppemist. Geneerilise ravimi abiainete koostis võib olla mõnevõrra erinev.

Tootja peab läbi viima uuringud, mis tõestavad, et organismis käitub tema ravim samuti kui originaalravim. Geneeriline ravim on üldjuhul odavam kui originaalravim, kuna tootja ei tee kulutusi toimeaine väljatöötamisele ja pole vaja teha toksikoloogilisi ja kliinilisi uuringuid.