Kui esialgu levis infot, et ründaja saabus ööklubi juurde jõuluvanakostüümis, siis valvekaamera salvestused näitavad, et ta oli klubi juures mustas kuues. Hanso sõnas, et videokaamerate pildi järgi saabus kaks ründajat taksoga, üks neist väljus ja asus tulistama. „See sõiduk on juba leitud ja uurimise all,” lisas Hanso. Ründaja tabamiseks toimub Istanbulis praegu haarang, kuid uudised kurjategija kinnivõtmise kohta veel pole.

„Kõik näib esialgu viitavat äärmusrühmitusele Daesh ehk ISIS, sest rünnak pandi toime ühes Istanbuli šikimas ööklubis Reina, sekulaarse ühiskonnaklassi legendaarses kogunemiskohas. Oli ennustatav, et samas pidutseb ka suur hulk välismaalasi,” rääkis Hanso. Ta lisas, et levivad ka kuuldused, et Daesh oli Reinat rünnakuga ähvardanud. „Seda enam tekitab ebakindlust, et neil see õnnestus ka läbi viia.”

Hanso märkis, et ründajad rääkisid tunnistajate sõnul väga halba türgi keelt, ja viidati, et nende emakeel võis olla araabia keel. „Sarnased rünnakud on Daesh läbi viinud varem ka Taksimis ja Sultanahmetis, kus alati palju välismaalasi ning ilmalikke türklasi viibib,” meenutas Hanso.

„Daeshi eesmärk on alati üks – maksta Türgile kätte ilmalikkuse eest ja anda vastulööke Türgi tegevuse eest Süürias ja Iraagis. Sellised juhtumid kasvatavad ühiskonnas umbusku, hirmu ja viha, ning välismaalased hoiavad Türgist aina enam eemale. See kõik aga mõjutab Türgi majandust ja kasvatab muidugi siseriiklikku ebastabiilsust,” kommenteeris Hanso.

Istanbul on leinas, kasvab ka valitsuskriitika

„Linnas valitseb lein, eile läksid kümned Ortaköysse Türgi lippudega, rahu nimel meelt avaldama. Aasta on alanud Türgile väga suure kurvastuse ja šokiga, nii mastaapset rünnakut pole Türgi varem üle elanud,” märkis Hanso.

Ta lisas, et kasvab ka valitsuskriitika. „Inimesed on vihased, et riik ei suuda neid kaitsta, et terrorirünnakutest on saanud igapäev. Samal ajal peetakse debatti laiendatud presidendivõimu üle, mis muudab riigi konstitutsiooni ja poliitilist süsteemi oluliselt. Pooldajad usuvad, et justnimelt tugev keskvõim lahendab poliitilise ebastabiilsuse. Kõik see tekitab riigis palju vastandumist. Oli ka neid konservatiive, kes kasutasid rünnakut ilmaliku klubi vastu, et sotsiaalmeedias parastada ja ilkuda sekulaarse elustiili üle. Kuid Türgi kõrgeim usujuht mufti Mehmet Görmez teatas oma avalduses: „Pole vahet, kas veresaun leiab aset turul, lõbustusasutuses või pühakojas”,” osutas Hanso.

Hanso tähistas uue aasta saabumist Reina ööklubist umbes kolme kilomeetri kaugusel Beşiktaş. „Ka meie uusaastapidu sai nukra lõpu – sa näed, kuidas inimesed hakkavad telefonides uudiseid kerima, näod muutuvad aina murelikumaks – Twitter ja igasugu viimase hetke uudiste lehed on lahti. Vahetatakse infot ja muretsetakse võimalike tuttavate pärast sündmuskohal. Ka meie peol ülev meeleolu muidugi langes, inimesed muutusid kurvaks, enam ei tantsitud,” meenutas Hanso.

Inimesed on vihased, et riik ei suuda neid kaitsta; et terrorirünnakutest on saanud igapäev.

Kuivõrd Hanso elab Ortaköys, rünnakupaigast mitte kaugemal kui üks kilomeeter, siis mõjutas see ka tema koju jõudmist. „Hoidsime koduteel sündmuskohast eemale, kuna turvakontroll oli karm ja samuti otsitakse endiselt üht rünnakus osalejat, kes pääses põgenema,” sõnas Hanso. „Tegime paarikilomeetrise ringi, et koju jõuda,” sõnas ta ja lisas, et praegugi lendavad tema kodu kohal helikopterid ja inimestel soovitatakse koju jääda.

Viimati oli Türgis terrorirünnak 10. detsembril, mil Istanbulis Beşiktaşe jalgpalliareeni lähistel plahvatas kaks pommi. Seegi rünnak oli Hansole väga lähedal. „Viimati TAKi toimepandud rünnak märulipolitsei vastu Beşiktaşi staadionil, mis nõudis 44 inimese elu, oli samuti siinsamas. Need on rahvarohked piirkonnad, Istanbuli meeldivaimad paigad, kus on alati kedagi.”

„Muretsema paneb olukord, et riik ei suuda kurdidega uuesti rahuläbirääkimisi taastada, et Türgis on ikka äärmusrühmituste rakukesi, kes selliseid võikaid veretöid läbi viivad ning et inimesed vaenavad ja kardavad endast erineva elustiiliga inimgruppe,” sõnas Hanso. „Me võime terrorismi igast vaatenurgast hukka mõista, kuid relvadega vastamine ei vii tingimata lahendusteni, vaja oleks rohkemat.”

Hanso lisas, et Türgi on suure potentsiaaliga riik ja on kahju, et see pole jõudnud lähemale demokraatlikule konsolideerumisele ning Lähis-Ida ebastabiilsus sinna üle kandub. „Iga selline rünnak mõjub Türgile laastavalt,” lausus Hanso.