Hiljutine malaariaravimi uuring Covid-19 puhul ei näidanud häid tulemusi, aga ei peegelda ka täit tõde

Ravimiameti hinnangul ei saa hiljutise uuringu alusel kasu ega ohtu varasemast paremini hinnata.

Eestiski on Covid-19 patsientide ravimiseks lubatud kasutada malaariaravikski kasutatud hüdroksüklorokviini ehk plakveniili. New York Times ja uudisteagentur AP on aga eile ja üleeile kajastanud hiljutist uuringut, kus nähtub, justkui hüdroksüklorokviini kasutamisest siiski abi ei ole ja võib hoopis pärssida patsiendi tervenemist, kahjustades teisi organeid.

Tegemist on 368 patsiendi peal tehtud uuringuga, mis on kõnealuse ravimi puhul seni suurim, kus uuritakse selle mõju Covid-19 patsientidele. Uuring ei ole veel teiste teadlaste poolt retsenseeritud. Uuringu tellis Virginia ülikool ja USA terviseamet.

Uuringus analüüsiti tagantjärele 368 meessoost veterani terviseandmeid, kes olid surnud või tervenenud 11. aprilliks. See tähendab, et uuring tehti retrospektiivi põhimõttel, seega võrreldavad patsiendid ei olnud tõenäoliselt samas seisundis.

Ligi 28% protsenti patsientidest, kellele anti lisaks rutiinsele ravile ka hüdroklorokviini, surid. Üksnes rutiinset ravi saanud patsientidest suri 11%. Uuring näitas ka seda, et hüdroksüklorokviini manustamine ei aidanud kuidagi hingamisaparaadi vajaduse vähenemisele.

AP kirjutab, et uuringu eesmärk küll ei olnud otsida hüdroklorokviini kõrvalmõjusid, kuid siiski märgati tõenäosust, et malaariaravim võis kahjustada teisi organeid. Teadaolevalt võib hüdroklorokviin mõjuda tõsiselt südamele, mis võib inimese samuti surmani viia.

Eesti jaoks ei muuda see midagi

Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs ütles Delfile, et viidatud uuringu alusel ei saa kasu ega ohtu varasemast paremini iseloomustada. "Ünsa kindel, et eri rühmade patsiendid ei ole võrreldavad, st ravimit anti haigematele patsientidele, kellel igasuguste probleemide esinemine oli ettenähtavalt tõenäolisem," ütles Irs, et retrospektiivuuring ei ole selliste järelduste tegemiseks päris täpne.

"Autorid seda ka ise möönavad," ütles Irs. "Nad püüdsid kasutada statistilisi võtteid rühmade võrreldavuse suurendamiseks, aga seda ei ole võimalik sedasorti uuringus usaldusväärselt teha," selgitas Irs.

See aga ei tähenda Irsi sõnul, et ravimiamet soovitaks hüdroksüklorokviini Covid-19 patsientidel kasutada. "Aga me ei pea seda praegu ära keelama. Kokkulepitud tingimustel on ohud aktsepteeritaval tasemel," selgitas Irs.

Võib kasutada vaid teatud tingimustel

Eestis ei tohi hüdroksküklorokviini kasutada COVID-19 näidustusel ambulatoorses ravis, see võib olla ohtlik.

Eestis võib hüdroksküklorokviini kasutamist kaaluda COVID-19 patsientidel väljaspool kliinilist uuringut järgmiste kriteeriumite alusel:

• patsient ei saa osaleda kliinilises uuringus ja
• on haiglaravil ja
• on intensiivravil või
• haiguse kulg on raske (vähemalt üks järgmistest: hingamissagedus ≥30 x/min; SpO2 ≤93%; PaO2/FiO2 <300 mmHg; infiltraadid >50% kopsuväljast esimese 24-48 tunni jooksul) või
• on kõrge riskiga (vähemalt üks järgmistest: vanus üle 65 aasta, krooniline organipuudulikkus (kops, süda, maks, neer), diabeet, koronaarhaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, 2-3. astme hüpertensioon või muu haiguse raske kulu riski kindlalt tõstev faktor).

Iga patsiendi puhul tuleb:

• dokumenteerida patsiendi informeerimine ja nõusolek,
• hoolikalt kaaluda vastunäidustusi ja ohte (sh koostoimeid teiste manustatavate ravimitega) ning
• ALATI teha enne ravi alustamist EKG (hinnata QT aega) ja korrata seda ravi foonil. Ravimit ei tohi COVID-19 patsiendil kasutada, kui EKG-d ei ole tehtud või QTc on oluliselt pikenenud.
  

Allikas: ravimiamet