Hiiumaa lähedale merre tuulepargi ehitamine toppab
Praegu aga ei ole ettevõttel veel kumbagi, sest vette ehitamiseks oli vaja muuta seadusi.
„Meie jaoks on mure see, et kahe ja poole aasta jooksul ei ole me saanud formaaljuriidilise protsessiga karvavõrdki edasi,” kurtis Kruus. „Majandusministeerium on eelmise aasta teisest poolest asjaga aktiivselt tegelenud, kuid teised ministeeriumid on nende algatusi takistanud.”
Nii jõudiski tuulepargi arenduseks vajalik seaduseelnõu alles mullu novembris kooskõlastusringile.
Jaanuari alguses kukkus tähtaeg ja hulk ministeeriume ei ole eelnõule veel vastanud, siseministeerium aga jättis selle kooskõlastamata.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri allkirjaga vastuses põhjendab siseministeerium, et pakutud lahendus läheb vastuollu praegu kehtivate planeerimispõhimõtetega. Täpsemat kommentaari ministeeriumilt saada ei õnnestunud.
Üks eelnõu ettevalmistajaid, majandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Hindrek Allvee selgitas, et vaatamata siseministeeriumi vastuväidetele jõuab eelnõu sel või järgmisel neljapäeval juba valitsuse istungi päevakorda.
„Me oleme juba ka siseministeeriumiga sel teemal kohtunud ja arutelud on olnud väga asjalikud. Saame eelnõusse jooksvalt parandused lisada,” ütles Allvee.
„Pikkade konsultatsioonide tulemusel on praeguseks jõutud regulatsioonini, mis on plaanis valitsusse saata,” märkis Allvee ja lisas, et eeldatavalt võiks eelnõu jõustuda enne käesoleva aasta suve.
Eestis juba neljas tuulepargis elektrit tootev Nelja Energia kavatseb siia rajada veel vähemalt kuus tuuleparki. Osa neist on juba ehitusjärgus, osa alles planeerimisel.
Kavas olevatest projektidest kõige suurem on Hiiumaa tuulepark, mis kujutaks endast saare ümbruses kuni 200 tuulikuga parki koguvõimsusega 600–1000 megavatti. Sõltuvalt tuulepargi lõplikust suurusest kulub selleks hinnanguliselt 19–31 miljardit krooni.