HI-viiruse kandjate arv jõudis 425ni

Lõppev aasta tõi endaga kaasa aidsiviiruse plahvatusliku kasvu Eestis, mille tulemusena oli detsembri lõpuks ametlikult registreeritud 425 HI-viiruse kandjat, kellest kuus on aidsihaiged.

Epideemia sai alguse augustis Narvast, kus ühe kuuga diagnoositi kaheksa aidsiviirusesse nakatunut. Kõigist tänavustest tõvestatutest on 286 pärit Narvast ja 53 Kohtla-Järvelt.

Valdav osa lisandunud nakkusekandjatest on süstivad narkomaanid vanuses 18-24 aastat. Valdavalt on tegu meestega, naisi on nakatunute hulgas 68.

Raha lõppes otsa

Varasügisene epideemiapuhang lõi lõhki kõik aidsi ennetuskeskuse arved. Terve selle aasta peale oli proovide võtmiseks ette nähtud 90 000 krooni, tegelik vajadus osutus aga mitu korda suuremaks.

Tulevaks aastaks taotleb ennetuskeskus tänavusest kolm korda suuremat summat: kolm miljonit krooni nakatunute ravimise rahaks ja 3,25 miljonit ennetustegevuseks.

“Vähemaga epideemiatingimustes toime ei tule ja kui valitsus meie taotlust ei arvesta, siis saeb ta ise seda oksa, millel istub,” ütles ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova.

Viirusepuhang käib Eestile üle jõu, sest riik ei suuda tagada viirusekandjatele kolmest ravimist koosnevat kallist ravi. Praegu saab viirusekandjaid ravivas Merimetsa haiglas kolme arstimiga ravi vaid mõni patsienti, kes jõuab endale kolmandat ravimit 2200-2300 krooni eest kuus ise osta.

Kokku kulub ühe viirusekandja ravimiseks kuus 9000-10 000 krooni.

Kolmest osast koosneva ravita pole võimalik haige organismis viiruse paljunemist peatada. Kui viiruse levik on peatatud ja miinimumini viidud, suudab viirusekandja organism panna paremini vastu teistele haigustele, samuti ei levi viirus tema organismist nii kergesti edasi.

Viiruse plahvatuskoldeks olnud Ida-Virumaal annab narkomaaniale ja narkomaanide süstalde kaudu levivale viirusele tõuke sotsiaalne ebakindlus, vaesus ja tööpuudus. Seetõttu on ka Narva mitte-eestlastest noored narkomaania suhtes vastuvõtlikumad kui mujal elavad inimesed.

Kui näiteks Tallinnas pruugitakse narkootikume rohkem meelelahutuslikul eesmärgil klubides, siis Narvas on see igapäevane tegevus ning algajad jõuavad kiiresti heroiinini, leidis ÜRO arenguprogrammi algatusel Narva mitte-eestlastest noorte uimastite tarbimist uurinud sotsioloog Airi-Alina Allaste.

Narkootikumidest ongi Narvas kõige levinum kanep, järgnevad heroiin ja amfetamiin. Ecstasy’d kohtab harva, levinumad tabletid on tareen.

Suur osa viirusekandjatest — 74 — on kinnipeetavad, kes on samuti pärit Ida-Virumaalt. Vangid on saanud oma nakkuse vabaduses viibides, vanglasiseste kontaktidega pole viirus veel levima hakanud.

Kalikova hinnangul nõuab viiruse leviku ennetamine vang-lates aastas 2,4 miljonit krooni, kuid justiitsministeerium on viirusekandjatega tegelemiseks seni leidnud vaid 50 000.

Raha on vaja selleks, et koolitada vangla personali ja õpetada vangidele, kuidas vältida viirusesse ja teistesse sugulisel teel ja süstaldega levivatesse haigustesse nakatumist. Ka saaks kaitsmata seksuaalsuhete, süstimiste ja tätoveeringute vältimisega viiruse levikut vältida.

Kondoomid ja kirjandus

Aidsi ennetuskeskus peab HI-viiruse leviku vastu võitlemisel peamiseks nõustamist, kondoomide, süstalde ja kirjanduse jagamist. Süstalde jagamine katab praegu ainult kümme protsenti vajadusest, Kalikova hinnangul peaks see aga olema 60-70 protsenti.

Aids, Acquired Immune Deficiency Syndrom ehk omandatud immuunsuspuudulikkuse sündroom on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. Aidsi põhjustavat viirust tuntakse HIVi nime all, ning aids on HIVi viimane aste. Siis on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui aidsi põdeja nakatub mingisse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, ei pruugi ta enam paraneda.