Tema sõnul kulub esmasteks ümberkorraldusteks eriosakonna sisseseadmise jaoks 150.000 krooni.
Eesti vanglates on praegu 29 HI-viiruse kandjat, neist kaks Maardu noortevanglas ning ülejäänud keskvangla haiglas.
“Sellest üksipäini midagi head välja ei tule,” nentis Krall. Tema sõnul ei suuda osakond ilmselt mõne aja pärast mahutada kõiki viirusekandjaid ning seetõttu tuleks teistest eraldatud väike HI-viiruse kandjate üksus sisse seada ilmselt igas vanglas. “Nad lihtsalt ei mahu ühte kohta ära,” ütles Krall.
Tema sõnul on samal põhimõttel kõigis vanglates ka aktiivse, multiresistentse tuberkuloosi osakond.
Kralli sõnul ei ole vanglates süstimisega tabatud praktiliselt mitte kedagi, seega on mustade süstalde kaudu nakkuse levimine vanglates vähetõenäoline.
Igas vanglas on narkomaanid arvel ning neid jälgitakse. Kuna süstal jätab jälje, püüavad nad mõnuaineid manustada teisiti, põhjendas Krall.
“Ma ei väida, et ei süstita ja et süstlaid üldse ei ole, aga süstimine ei ole eriti populaarne narkomaania vorm,” ütles Krall.
Tema hinnangul peaks HI-viiruse oht vangide seas nii narkomaaniat kui ka homoseksuaalseid suhteid veelgi pärssima.
“Kui tekib võimalus, siis tahame jõuda niikaugele, et kõik, kes vanglasse tulevad, läbivad põhjaliku arstliku kontrolli, kaasa arvatud kohustuslik vereproovi võtmine,” ütles ta.
Kralli sõnul loob selleks eeldused sotsiaalministeeriumis ette valmistatud ning pärast vastuvõtmist järgmise aasta juunis jõustuv ohtlike nakkushaiguste seadus.
Praegu on vereanalüüsi tegemine vabatahtlik ning vange ei saa seega vägisi HI-viiruse kontrollile allutada.
Kokku on Eestis selle aasta jooksul registreeritud 236 HIV-tõvestatut. Neist 82 protsenti on süstivad narkomaanid. Noorim nakatunu on 13-aastane poiss.
Kokku elab Eestis 293 HIV-positiivset, kellest kuus on aidsihaiged. Eestis on surnud 24 tõvestatut, neist tänavu neli.
