"Sain teada, et Herman Simm on esitanud kohtule kaebuse, et tühistada minu käskkiri, millega ma tõkestasin tema avbavanglasse paigutamist," sõnab Reinsalu Delfile antud kommentaaris. Avavangla tähendab seda, et päevasel ajal saab karistust kandev isik ringi liikuda ja talle rakendub leebem režiim. Simm vaidlustas selle käskkirja halduskohtus.

Justiitsministeerium peab seega esitama 1. märtsiks halduskohtule vastulause Simmi kaebusele. "Eelmisel sügisel otsustas kohus mitterahuldada enneaegset vabastamist, sellel olid kaalukad põhjused, võttes arvesse kuriteo jultumust. Ta süstemaatiliselt reetis talle antud võimu," selgitab Reinsalu põhjuseid, miks ka tema hinnangul ei peaks Simmile rakendama leebemat režiimi. Samuti sõnab Reinsalu, et ilmselgelt on Simmi praegune agressiivne kaebamine tegelikkuses signaal sellest kuivõrd ta tunnetab toimepandud kuriteo raskust või siis vastupidi, ei tunneta seda üldse.

Üldine loogika selliste kaebuste puhul on selline, et ministri lauale need enamasti ei jõua. "See sekkumisõigus, mida mina kasutasin, on ametiajal pretsedent. Kui isik on ennast vanglas üleval pidanud ontlikult ja tema ohtlikkus see on prognoositavalt madal, siis võib kaaluda avavanglat. Põhjus, miks ma Simmi puhul selle tõkestasin oli see, et sotsiaalses tähenduses on tema teo kaalukus niivõrd räige, et seda pole mõistlik teha," tõdeb Reinsalu.

Küsimusele, kas halduskohus võib ministri käskkirjast üle astuda ja see kehtetuks tunnistada, vastas minsister jaatavalt. "Nad võivad ka minu käskkirja tühistada. Kui tühistavad, siis ma rakendan kõiki võimalusi, et sellisel juhul see hüpoteetiline otsus edasi kaevata kuni kõrgeima kohtutasemeni välja. See on kindlasti põhimõtteline väärtusvalik," jätkab Reinsalu.

Minister Reinsalu arvates peaks Simmi kaasus olema ka tulevastele reeturitele hoiatuseks. "Suund peab olema see, et usaldusametis riigi reetmine peaks olema võimalikult sanktsioneeritud kuritegu," on Reinsalu resoluutne.

"Tulevikus võiks meie loogika olla selline, et on teatud kuriteod mille puhul ennetähtaegne vabanemine oleks välistatud. Riigireetmise kõrval on kõige räigemad kuriteod need, mis on seotud korduvate seksuaalrünnakutega. Tulevikus saaks kaaluda ka korduvalt kuritegusid toime pandud pedofiilide puhul ennetähtaegse vabanemise keelamist. Nende poolt toime pandud kuritegude oletatav kordumine on väga tõenäoline," lisab Reinsalu.