Herkeli arvates on Reformierakonna väike tõus küsitluses seotud eeskätt suve keskel positiivset tähelepanu pälvinud välisministri vahetusega. "Reformierakonna poliitikas ei ole ju midagi muutunud, kuid neil on õnnestunud kõige teravamat kriitikat pisut maha võtta,“ leidis Herkel.

Herkel märkis, et nemad peavad 17-protsendilist toetust heaks tulemuseks. „Praegu oleme me avalikus arvamuses kahekordselt nii tugevad, nagu olime 1. märtsi valimistel, mil saime riigikogus kaheksa kohta. Kui küsitlustulemus näitaks praegu veel suuremat toetust, siis tähendaks see, et meile pandud lootused on väga palju kõrgemad sellest, mida me kaheksa parlamendikohaga riigikogus suudame korda saata. Isegi, kui me teistest kaks korda rohkem tööd teeme, ei tähenda see ju, et meie häälte arv valimiste vahelisel ajal riigikogus kahekordistub,“ arutles Vabaerakonna esimees.

Asjaolu, et teiste erakondade toetusprotsendid pole praktiliselt üldse muutunud, ei saa Herkeli meelest tõlgendada suvise vaikeluga.

„Poliitiline elu on meil sel suvel olnud päris kirglik. Pigem võib järeldada, et millegipärast ei too uue esimehe aktiivsus sotsiaaldemokraatide toetusele lisa,“ leidis Herkel.

Vabaerakonna esimees oletas ka, et emotsionaalseks läinud pagulasdebatt ei mõjutanud erakondade populaarsust oluliselt, aga seakatku tõrjumisel tehtud vead ei pruukinud sellele küsitlusele veel oma täit mõju avaldada.

Augustis oli Eesti populaarseim erakond Keskerakond 25 protsendilise toetusega. Populaarsuselt järgmised olid Reformierakond 20 ja Vabaerakond 17 protsendiga.

Keskerakond kaotas juuniga võrreldes oma toetusest ühe ja Vabaerakond kaks protsenti. Reformierakonna toetus tõusis kaks protsenti.

Sotsiaaldemokraatide toetus oli augustis sama mis juunis ehk 16 protsenti. IRL ja EKRE olid mõlemad üheksa protsendilise toetusega. EKRE jaoks tähendas see toetuse püsimist, IRLi jaoks üheprtsendilist tõusu.