Herkel: pronkssõduri resolutsioon on õiglane

 (75)
Euroopa
Reuters/Scanpix

Möödunud nädala lõpul Madridis kokku saanud Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) lükkas algul fašismi üle saavutatud võidule pühendatud mälestusmärke käsitlenud resolutsiooni arutamise oma märtsi istungisse.

“Raport oli päevakorras, kuid jäi tagasihoidlikumale positsioonile, kuna seal tekitasid küsimusi ja diskussioone muud punktid,” ütles riigikogu liige ja ENPA Eesti delegatsiooni esimees Andres Herkel, põhjendades, miks resolutsiooni arutamine edasi lükkus.

Kuid Venemaa Föderatsiooni riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov jõudis istungi eel teha Interfaxile võiduka avalduse, et resolutsioon suhtumisest erineva ajaloolise tõlgendusega monumentidesse Euroopa Nõukogu liikmesriikides teeb võimatuks pronksiöö kordumise.

Veidi enne pronksiöid algatatud ja pärast aprillisündmusi suuremat poliitilist huvi tekitanud raport ega resolutsiooni projekt pole Herkeli sõnul enam üldse kallutatud. Dokument on menetluse käigus muutunud tasakaalustatuks ega nimeta nimepidi enam ühtegi riiki ega monumenti, kuigi algatus oli suunatud mullu uudistes figureerinud Eesti, Poola ja Ungari monumentide saatuse käsitlemisele.

Resolutsiooni eelnõu praegune tekst rõhutab mitmel puhul, et iga monumendi saatus on eelkõige asukohariigi enda otsustada, kuigi soovitatakse vastuolulisi tähendusi omandanud ausammaste asjus läbi rääkida puudutatud riikide ja vähemusrühmadega.

Siiski võib Vene pool Herkeli sõnul dokumenti omamoodi tõlgendada. “Ent otse Eesti süüdistamisele või fašismivastaste monumentide kaitsmisele resolutsiooni suunata ei saa,” lisas Herkel, märkides, et dokument ütleb selgelt juba pealkirjas, et eri gruppide jaoks võivad monumendid olla omandanud eri tähendusi.