Herkel: Minski metrooplahvatuses süüdistatud hukati juba kolmapäeval

 (26)
Herkel: Minski metrooplahvatuses süüdistatud hukati juba kolmapäeval
Reuters/Scanpix

Täna jõudis Valgevene pressi teade, et surmaotsus kahe Vitebski noormehe suhtes, keda süüdistatakse 2011. aasta aprillis Minskis toimunud ohvrirohke metrooplahvatuse korraldamises, viidi ellu juba kolmapäeval. Nimelt jõudis Uladzislau Kavaliou (Vladislav Kovaljovi) emani kiri, milles teatatakse tema poja surmaotsuse elluviimisest.

Varem sel nädalal oli president Aleksandr Lukašenka teatanud, et ei kavatse kahele süüdimõistetule armu anda. Üleskutsega surmaotsust mitte ellu viia ei esinenud mitte üksnes ENPA president Jean-Claude Mignon ja Valgevene raportöör ehk siinkirjutaja. Seda tegi ka Euroopa Liidu välisasjade esindaja Catherine Ashton, samuti Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Nagu nüüd selgub, tehti enamus avaldusi surmanuhtluse rakendamise vastu siis, kui kaks noormeest olid tegelikult juba tapetud, kirjutab Andres Herkel oma ajaveebis.

Miks on kahe Vitebski töölisnoore Uladzislau Kavaliou ja Dzmitry Kanavalau (Dmitri Konovalovi) juhtum nii tundlik? Eeskätt sellepärast, et valitseb laialt levinud arvamus, et need kaks noorukit ei olnud metrooplahvatuses tegelikult süüdi. On viidatud, et nende süüs kahtleb enam kui 60 protsenti Valgevene inimestest ja isegi plahvatusohvrite sugulased.

On väljendatud ka arvamust, et surmaotsuse kiire elluviimise taga võib olla tõik, et noormehed teadsid midagi terroriakti tegelike korraldajate kohta. Samuti väidavad mitmed vaatlejad ja ka minu allikad Valgevenes, et mitte ükski sündmus ei ole valgevenelasi nii selgelt häälestanud surmanuhtluse vastu kui Vitebski noormeestega seotud juhtum.

Seotud lood:

Konstantin Eggert kirjutas „Kommersandis“, et noormeeste elu võivad päästa üksnes Venemaa juhid – Putin, võib-olla veel ka Medvedev. Aga nemad ilmselt sel teemal Minski ei helistanud. Eggert väidab samuti, et ilma Venemaa toetuseta ei pea Lukašenka päevagi vastu.

Laiem poliitiline motiiv, mida selle surmanuhtluse elluviimise taga nähakse, on Lukašenka reaktsioon Euroopa Liidu täiendavatele viisasanktsioonidele ja saadikute kojukutsumisele Minskist. Ta soovib näidata, et sülitab kõigi Euroopa väärtuste ja nõudmiste peale. Seda on Valgevene diktaator tegelikult teinud juba 16 aastat, aga kahjuks pole eurooplased sellest alati aru saanud ja on liiga sageli pehmeid lahendusi otsinud.