"Mind paneb aga imestama see, et IRL-i uus esimees pole kahtluse alla pannud riigieelarve defitsiiti viimist ning sellele teed rajavaid riigieelarveseaduse muudatusi. Vähemalt korra on ta maininud intervjuus avaliku sektori kulude kärbet alternatiivina uutele maksudele. Paraku näib, et sel teemal pole SDE ja Keskerakond valmis toru võtma," kommenteerib Herkel.

Herkeli sõnul on riigireform küll suureks teemaks kõneldud, kuid säästliku riigi põhimõtet see valitsus kindlasti ei kaitse. Riigieelarveseaduse peamine ja valitsuse arvates kiireloomuline idee on teha sellised eelarvepositsiooni muudatused, mis lubaksid ajutiselt kuni pooleprotsendilist defitsiiti. "Et selleks on vale aeg, osutavad nii Eesti Pank kui eelarvenõukogu. Läbi kumab valitsuse egoistlik soov lasta käiku kõik võimalikud vahendid ning jätta probleemid järgmistele valitsustele. Tuleval aastal ületavad kulud umbes 350 miljoni ning 2019. aastal 450 miljoni euro võrra," selgitab Herkel. Taolise käitumisega likvideeritakse varasemate valitsuste poolt jagatud arusaam eelarvetasakaalust kui aksioomist. "Seda pealegi veel ajal, kui majanduses pole kriisi ega ole ka Euroopa Liidu struktuurivahendid lakanud ehk vajadus erakorraliste meetmete võtmiseks puudub," leiab Herkel.

Vabaerakondlasest parlamendisaadiku sõnul rikub riigi poolt ette pandud baasseadus ka demokraatia põhimõtteid, vähendades riigikogu rolli. "Jääb vägisi mulje, et koalitsioonipoliitikute ja osa ametnikkonna vahel on tekkinud vajalikke muutusi tõkestav ringkäendus. Poliitikud ei võta luubi alla ametnike soovi täita töölaud üha uute mittevajalike ülesannetega ning ametnikud mõtlevad vastutasuks välja makse ja muid lahendusi, et valitsus saaks järgmiste valimisteni vastu pidada. Nii tagatakse IRL-i esimehele ka talle vajalik sümboolne võit. Paraku aga ei peata see Eesti riigirahanduse allakäiku," märgib Herkel.

Eile kohtusid koalitsioonierakondade esimehed ning arutelu tulemusena esitati ühisavaldus, kus lubati, et abikaasade ühisdeklaratsioon jääb ning panditulumaksu kavandatud kujul ei tule. Lisaks ütles IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder Delfile, et soovib ministriks saada, kuid lõpliku otsuse langetab ta lähtuvalt IRL-i ja valitsuskoalitsiooni huvidest.