Herkel ütles, et äsja riigikogus vastu võetud ringhäälinguseadus annab erakanalitele tugeva motivatsiooni digi-edastusele üleminekuks ning majandusministeeriumi võib õnnitleda, sest tema saab oma ülesandega — luua tingimused digitaallevile üleminekuks — ilmselt sellevõrra kergemini hakkama, vahendavad
.

“Ma ei saa aga kuidagi arvata, et kultuuriministeerium oleks arukat ringhäälingupoliitikat ajanud. Oleme olukorras, kus Rahvusringhääling ei suuda täita talle seadusega pandud kohust ehk edastada kahte teleprogrammi. Möödunud aasta lõpus ei leidnud ministeerium eelarvest raha, et ETV-2 saaks käesoleval aastal täies mahus eetrisse minna. Säästueelarve force majeure tõmbas kriipsu peale võimalusele seda vähendatud mahuski teha. Sel taustal tekib paratamatult küsimus, miks 2009 aasta loatasudest nii kergelt loobutakse, kui mujal on raha puudu,” märkis ta.

“Digitaallevile üleminekuga kaasnevad kindlasti kulud ja probleemid, aga nende maksumus ei ulatu kahe erakanali jaoks kokku kaugeltki 50 miljoni kroonini. Seega võinuks õigem lähenemine olla see, et loatasu säilib 2009. aastal (nagu säilib ju ka saadete edastamine analoogvõrgus), kuid otsesed digilevile ülemineku kulud kaetakse,” lisas Herkel.

“Möönan, et riigikogu oli eelnõu kolmandal lugemisel hääletades halbade valikute ees ja lahknevused tekkisid rohkem kui ühe erakonna sees. Nii põhjendamatu soodustuse tegemine kui ka tehnilist arengut soosiva digitaallevikule ülemineku ärajätmine olid halvad valikud. Jääb üle kahetseda seda, et vahepeal kultuurikomisjoni poolt võetud mõtlemisaeg ei andnud ühtegi konkreetset tulemust, mis oleks taganud õiglase ja avalikkusele mõistetavam lahenduse,” sõnas ta.