Herkel: Aserbaidžaan on EL-ist veel kaugel

IRL-i kuuluv riigikogulane Andres Herkel loodab, et Kristiina Ojulandi avaldus Aserbaidžaani teemal oli ajendatud vaid soovist teotahet sisendada, sest Herkeli hinnangul on Aserbaidžaan Euroopa Liidust praegu veel kaugel.

“Ergastav optimism on poliitikas hea vahend. Tuleb sisendada rõõmu ja teotahet, mis paneb inimesed uskuma, et kaugel terendavad eesmärgid on visa tööga saavutatavad. Loodan, et just sellisest positiivsest soovist olid kantud Kristiina Ojulandi hiljuti Bakuus tehtud avaldus Aserbaidžaani peatsest suundumisest Euroopa Liitu,” kirjutab Herkel oma ajaveebis.

“Minu kogemused Aserbaidžaaniga kinnitavad, et sel maal on komme väikestki kiitust võimendada, aga kui räägitakse probleemidest, siis jääb see pehme ja diplomaatilise väljendusviisi korral hoopis tähelepanuta. Selliste tähendusnihete korral ei pruugi Kristiina optimism soovitud tulemusi anda,” jätkab riigikogu liige, kel teisipäeval tuleb koos Jevgenia Živkovaga Bulgaariast esitada Strasbourgis Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees raport Aserbaidžaani olukorrast.

Herkel toob välja neli põhilist probleemi, mis tuleb tema hinnangul otsustavalt seljataha jätta, et oleks võimalik Euroopa Liidu teemal tõsiselt rääkida.

Herkeli hinnangul pole Asrebaidžaanis mitte ühedki valimised alates Euroopa Nõukogu liikmeks saamisest 2001. aastal vastanud põhilistele demokraatlikele standarditele ning mitmed Euroopa Nõukogu soovitused jäid valimiskoodeksi ja avaliku koosoleku seaduse vastuvõtmisel tähelepanuta.

Teise probleemina näeb Herkel poliitvangide küsimust.

“Olen selle probleemi jaganud kaheks: vangistatud ajakirjanikud, kes tuleb viivitamatult vabastada, ja raskes tervislikus seisundis vangid, kes tuleks vabastada humaansetel kaalutlustel, laskumata pikematesse vaidlustesse teemal, kas ikka on tegemist poliitvangidega või mitte. ENPA-s ootab otsustusjärge ka ettepanek eraldi poliitvangide raportööri määramise kohta,” selgitab Herkel.

Probleeme näeb riigikogu liige ka Aserbaidžaani vaba meedia osakaalu vähenemises, mille põhjuseks ta peab riigis valitsevat hirmuatmosfääri, ja ulatuslikus korruptsioonis ja kohtuvõimu nõrkuses.

“Ma saan väga hästi aru sellest, et Euroopale on tähtsad Aserbaidžaani maavarad ja strateegiline asend energiajulgeoleku tagamisel. See ei saa siiski tähendada, et inimõiguste teema unustatakse. Ma olen ise püstitanud lihtsa küsimuse: kuhu jääb Venemaa raport? Miks seda ikka veel pole? See aga ei tähenda, et mina saaksin oma raporti tegemata jätta või teha seda hinnaalandusega,” lõpetab Herkel oma sissekande.