Henn Põlluaas riigikogul kriisist väljumist suures saalis arutada ei luba: kõik on selle asjaga juba nagunii tuttavad, eraldi arutelul ei ole mõtet

 (258)
Peaministri vastamata küsimused või opositsiooni poliitiline tsirkus?
Henn Põlluaas 25.02.2020
Henn Põlluaas 25.02.2020Foto: Anette Parksepp

Opositsioon ütleb, et soovib valitsuse tegemiste kohta rohkem infot. Riigikogu esimees näeb selles aga poliitilist veiderdamist ja leiab, et kõik on juba nagunii selge - mis siin enam arutada.

„Kõik on selle asjaga juba nagunii tuttavad, arutelul ei ole eraldi mingisugust sisulist mõtet,” lausub riigikogu esimees Henn Põlluaas. Opositsioonierakonnad temaga ei nõustu ning tahavad arutelu valitsuse eriolukorrast väljumise strateegia üle.

„Eriolukorras on parlamendil oma roll,” defineerib Reformierakonna juht Kaja Kallas seda rolli kui valitsuse tegevuse kontrollijana. Ta selgitab, et neile on väljumisstrateegias nii mõnigi asi jäänud segaseks, näiteks selge ajaraam, millal mõni piirang läbi saab. Seega on nad valmis ka istungitevabadel nädalatel tööd tegema ja suures saalis peaministrit kuulama.

„Minu meelest on selline avalik arutelu teemal, mis kõiki inimesi ühiskonnas huvitab, väga oluline. Et seda ei tehtaks kuskil kinniste uste taha,” sõnab Kallas.

Seotud lood:

Põlluaas ütleb vastu, et konkreetsete ajaraamide kohta on mõttetu nokkida. „Kas saunad avatakse nüüd 12. juunil?” ironiseerib ta. Keegi ei tea ta sõnul selliseid asju täpselt öelda. Kui ka midagi konkreetset lubada, siis selle edasilükkamisel läheks jälle ilkumiseks.

Hüvasti, koostöö!

„Kui alguses tõesti oli see koostöö tõepoolest olemas ja konstruktiivne, siis nüüd on see muutunud taas tavaliseks poliitliseks vastasseisuks ja kriisi taustal enda upitamiseks,” ütleb Põlluaas. Ta toob näiteks lisaeelarve ja kobareelnõu arutamise: „Üks asi oli paha ja teine veel halvem. Aga midagi omalt poolt konstruktiivset välja ei pakutud. Nüüd on selle väljumisstrateegiaga sama asi.”

Poliitiline vägikaikavedu ei alanud aga kuupäevadest, vaid millalgi varem. Kiidetud ja loodetud erakondadeülene koostöö hakkas murenema lisaeelarve ja kobareelnõu läbitöötamisel. Oopositsioontegi ligi poolsada muudatusettepanekut. „Tegime väga põhjalikku tööd,” ütleb Kallas. „Mitte ühtegi – mitte pisematki – ei võetud arvesse,” lisab ta.

Esmaspäeval tutvustas peaminister Jüri Ratas riigikogu vanematekogule (riigikogu esimees, mõlemad aseesimehed ja fraktsioonide juhid), et lähipäevil avalikustatakse kriisist väljumise strateegia ja teda huvitab kompromiss ja erakondade ülesus. Kallasele ja sotsiaaldemokraatide juhile Indrek Saarele ei mõjunud Ratase jutt eriti veenvalt. Muudatusettepanekute osas erakondade ülesust ju ei olnud. „Nüüd ta [Ratas] tuleb jälle selle jutuga, et õudselt tahaks koostööd teha, õudselt tahaks kuulata, mida teie arvate. Tegelikult ei taha ju.”

Ratas pakkus seejärel, et võiks fraktsioonidesse seda tutvustama tulla ja Kallas oli esialgu selle ideega päri. „Aga hakkasin mõtlema, et kui ta käib viies fraktsioonis ja räägib kõikjal seda sama juttu. Meil on ju istungitevaba nädal – viime selle parem suurde saali arutelule,” meenutab Kallas. Ta helistas oma murega Põlluaasale ning viimane lubas valitsusega arutada. Kallas ütleb, et sai nägi järgmine päev Põlluaasa, küsis, kuidas jääb ja sai vastuseks: „Me ikka koalitsioonis arvasime, et see ei ole hea mõte.”

„Oleme arutanud Reformierakonna ettepanekut eelnevalt teiste fraktsioonide ja ka peaministriga ja... ei pidanud vajalikuks seda,” ütleb Põlluaas. Tema hinnangul on juba piisavalt palju väljumisstrateegiast räägitud.

„See on olnud ajalehtedes, sellest räägiti ka kolmapäeval riigikogu infotunnis. Peaminister pakkus juba esmaspäeval välja, et ta võiks tulla seda vanematekogusse ja fraktsioonidesse tutvustama, aga siis ei olnud opositsioonil selle suhtes vähimatki huvi,” heidab Põlluaas kivi opositsiooni kapsaaeda tagasi. Veel tänagi oli peaminister riigikogu vanematekogule videoülekande vahendusel uuesti väljumisstrateegiat tutvustanud.

Põlluaas on enda sõnul kriisi algusest peale üritanud riigikogu kõigega kursis hoida. Kutsus välja vanematekogu, et riigikogus oleks töö tõhusam. Peaminister saadab iga päev kõikidele riigikogu liikmetele ülevaate olukorrast ja suhtleb vanematekoguga video vahendusel.

Riigikogu suures saalis vaid poliitiline show?

Fraktsioonides oleks ta sõnul arutelu palju mõistlikum. Ja kui arutelu juurde oleks avalikkust vaja, saaks iga fraktsioon tahtmise korral näiteks veebikaamera oma ruumi panna. Põlluaas toob ka välja, et kui suures saalis saaks iga riigikogu liige esitada vaid ühe küsimuse, siis fraktsioonides seda piirangut ei ole. „Tegelikult tõesti saaks seal juba sisulist arutelu teha, igaüks saaks küsida peaministrilt. Aga kui sisulise arutelu soovi ei ole, tahetakse rääkida ainult kaamera ees ja teha pigem sellist telešõud. Ma ei näe küll vajadust sellise asja jaoks,” kurvastab Põlluaas sisulise arutelu puudumise üle.

„Põlluaas tahab siis öelda, et need mõned inimesed otsustavad siis saja ühe eest?” küsib Kallas „Kui vanematekogu on saanud küsida, siis järelikult riigikogu opositsioon ongi saanud küsida?”

Ka fraktsioonides arutamine ei ole Kallase sõnul võrdväärne istungiga riigikogu suures saalis. „Mina ei saa aru, mis on see takistus, ma tõesti ei mõista. Miks parlament ei saa oma tööd teha?” See, mida Põlluaas kutsus poliitiliseks show-ks, on Kallase sõnul just oluline osa parlamentarismist ja demokraatiast. „Fraktsioonides esinemine ei ole teles ülekantav. Kõik teised formaadid on kinnised formaadid. Siis ongi, et seda asja arutatakse kuskil kinniste uste taga, kuigi kriisist väljumine huvitab kõiki Eestimaa inimesi,” kommenteerib ta, et vähem avalikkust ja kinnised arutelud on riigikogu rolli pisendamine.

Isamaa esimees ja riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder on Põlluaasaga päri. Täiendavat istungit ta ei poolda, kuna arutelu formaat ja küsimuste esitamise arv on seal piiratud. Samuti on riigikogu infotund endiselt täiendava võimalusena olemas. „Parem lahendus on, et peaminister kohtub kõikide riigikogu fraktsioonidega eraldi, kes seda soovivad," kommenteerib Seeder ja lisab, et peaminister on selleks ka oma nõusoleku andnud.

Riigikogu endine esimees, pensionile läinud sotsiaaldemokraadist poliitik Eiki Nestor soovib Põlluaasale edasi öelda, et niivõrd keerulisel ajal istungisoovile äraütlemine on küll kummaline otsus. „Tahetakse arutada sisulist asja. Siin ei ole mingit show-d,” ütleb ta. Nestori mäletamist mööda toimus ka eelmise suurema kriisi ajal, kui Andrus Ansip oli peaminister, riigikogus erakorralisi istungeid. „Eriolukorras ongi soov vabal nädalal asju arutada mõistlik või sisuline,” lisab ta.

Kallas on aga Põlluaasas pettunud ning leiab tema põhjendused kõige ärajätmiseks või edasilükkamiseks alati koalitsiooni ja valitsuse kaitseks olevat. „Varasemalt riigikogu esimehed ei ole võtnud seda erakondlikku positsiooni. Nii palju, kui mina olen riigikogus olnud, siis riigikogu esimehed on sõltumata erakondlikust kuuluvusest olnud alati ikkagi riigikogu esimehed,” põhjendab Kallas.

Täna hommikusel vanemate kogu koosolekul oli peaminister Kallase sõnul oma tehtud veast aru saanud. „Hakkas rääkima, et kui riigikogu tahab, siis tema on valmis ikkagi tulema riigikogu istungite nädalal. Küsisime, et miks mitte istungitevabal nädalal? Kui oli lisaeelarvega temal kiire, tulime kokku, et ta saaks teha poliitilise avalduse. Miks ta nüüd siis ei taha tulla? Täpselt samasugune olukord,” kommenteerib Kallas.