Henn Põlluaas: Pole põhjust karta, et kriisi varjus kehtestatakse diktatuuri
Riigikogu esimees Henn Põlluaas peab põhjendatuks välisministeeriumi sammu aktiveerida inimõiguste konventsiooni artikli 15, mis annab riigile võimaluse piirata inimeste põhivabadusi, sealhulgas sõna- ja usuvabadust.
„Mina arvan, et inimeste elude säästmine kaalub üles enda õiguste tagaajamise,” ütles Põlluaas. „Inimesed peavad ikkagi mõtlema, et nemad ei ole üksikindiviidid, vaid me oleme ühiskond ja iga meie samm mõjutab meie lähedasi, sõpru ja kogu Eesti ühiskonda. Kui me tahame ellu jääda, siis teatud piirangutega peame lihtsalt leppima.”
Riigikogu esimees näeb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon artikli käivitamist ennetava sammuna puhuks, kui koroonapandeemia peaks hullemaks minema. „Kahtlemata inimeste elud kaaluvad üles sellised kergemat sorti inimõigused, nagu kogunemisvabadus jne, mida tuleb selle kriisi üleelamiseks kasutusele võtta. Selles suhtes on see täiesti õigustatud.”
Samas on Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet toonud välja, et inimõiguste konventsioon lubab juba praegu rahvatervise huvides kogunemisvabadust piirata. Kas see võib tähendada, et riigil on plaanis hakata teisigi põhivabadusi piirama? „Ma ei oska praegusel hetkel ütelda, sest olukord muutub pidevalt,” märgib Põlluaas. „Me näeme ju, mis toimub mujal maailmas: Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides, kus on asi läinud ikkagi päris hulluks. Ma arvan, et sellised sammud kaitsmaks meie inimesi, on igati õigustatud. Seda enam, et kui see kriis möödub, siis kõik need meetmed ju tühistatakse. Need pole püsiva iseloomuga – need on meie enda kaitseks.”
Seda, et kriisiaja piirangud võiksid jääda kehtima ka pärast kriisi, Põlluaasa kinnitusel kartma ei pea. „Eesti on demokraatlik õigusriik, siin ei ole küll vähimatki põhjust karta, et kriisi varjus kuidagi kehtestatakse diktatuuri. See on täiesti asjatu paanika ja hirmu üles õhutamine.”
President Kersti Kaljulaid tõi hiljuti ETV saates „Esimene stuudio” välja, et just parlamendi otsene töö on hoolitseda selle eest, et inimesed saaksid kriisiajal piiratud vabadused hiljem tagasi. „Loomulikult, kõik seadused, mida on vaja muuta kriisi meetmetega seosese, majanduslikud hoovad seadustada, millega me saame enda majandust elus hoida ja inimesi toetada – me hoiame sellel kõigel silma peal,” selgitas riigikogu esimees. „Loomulikult me seadustame ju ainult sellised asjad, millega riigikogu kõik erakonnad on nõus ja sellele riigikogu oma heakskiidu andnud.”
