Hendrik Agur: otsisin ise Eesti 200-ga kontakti ja kavatsen kandideerida riigikogu valimistel
"Olen hoidnud silma peal Eesti 200 sünnil ning mulle on saanud sümpaatseks selle poliitilise liikumise tekkimise ja arengu lähtekohad ning väärtused," ütles Agur Delfile. "Mulle meeldib Eesti 200 pika plaani kontseptsioon, et ei keskenduta tavapärasele parteide praktikas esinevale nelja aasta järgsele valimisvõidule, vaid tegeletakse julgelt ka ebamugavate teemadega, pidades silmas tulevikku," lisas ta.
"Mulle meeldib, et inimestel, kes on tegevad Eesti 200 liikumisega, ei ole "nälga" iga hinna eest ja tühiste valimislubaduste najal Riigikogusse pääseda, vaid nad on oma valdkonna eksperdid, end juba üles töötanud ning ühiskondlikult tõestanud kodanikud, kelle sõnal on kaalu," rääkis Agur.
Kui Eesti 200 liikumisele ei peaks tulema Riigikogu valimistel piisavalt toetajaid, siis Aguri sõnul see hääbub ja ka see on vastuvõetav. "Eestvedajad aktsepteerivad seda heatahtlikult ja mõistvalt ühiskonna tagasisidena. Sel juhul, ei peeta vimma ega sildistata kedagi," ütles ta.
"Mulle meeldib, et Eesti 200 ei soovi kellegagi vastanduda, ei soovi anda tühje valimislubadusi, ega suhtu teistesse halvustavalt ning ei aja asju kurjaga, vaid heatahtlikkuse ja hea sõnaga," sõnas Agur. "Mulle meeldivad need väärtused ning seetõttu soovisingi Eesti 200-ga liituda," lisas ta.
"Kontakti otsisin ise ning leidsime Eesti 200 eestvedajatega kiiresti ühise keele," kinnitas Agur. Tema valdkonnaks on seismine konkurentsivõimeline hariduse eest. "Et õpetajate ja koolijuhtide kohale tekiks tugev konkurents ning seeläbi saaksid lapsed omale parima õpi- ja arengukeskkonna," ütles Agur. "See tähendab suurt edasiminekut ja kogumit erinevatest valdkondadest: alates ühiskondliku suhtumise muutumisest õpetajaametisse, mis on seotud loomulikult otseselt riigi prioriteetide ümbermõtestamisest ja hariduse, eeskätt õpetajate palgataseme suurusjärgu mitmekordistamisse," lisas ta.
Kui Eesti 200 saab erakonnaks, siis kavatseb Agur kandideerida ka riigikogu valimistel.
