Eesti keele kõnelejate arv hakkas Helsingis kasvama 2000. aastate teisel poolel pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 2004. aastal. Praegu elab Helsingis 5600 eestlast, teatab YLE Helsinki.

Eesti haridusministeerium on viimastel aastatel uurinud, kas Helsingi piirkonda tuleks rajada eraldi eestikeelne kool. Praegu õpetatakse eestlasi emakeeles Helsingi Roihuvuori algkoolis.

Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutuse Helsingi büroo esindaja Valdar Liive arvab, et eestlased kodunevad Soome pealinnas keelesuguluse tõttu hästi.

„Eesti keele kõnelejad on kindlasti õppinud ja õpivad soome keele kiiremini ära, seetõttu ei usu ma, et ühiskondlike teenustega probleeme oleks,” ütles Liive.

Helsingi Suvilahti linnaosas avatakse sügisel Soome eestlase ja Eestist huvitatud soomlasi teenindav Eesti keskus.

Helsingi piirkonna võõraid keeli rääkiv elanikkond kahekordistub 2030. aastaks. Selleks ajaks ennustatakse võõraid keeli rääkivate inimeste arvuks Helsingi linnastus 250 000.

Kasv on olnud kiire juba viimase kümne aasta jooksul. Võõraid keeli emakeelena rääkivate inimeste arv on juba 2000. aastatel kahekordistunud ja ületas eelmisel aastal 100 000 piiri. Kogu piirkonna rahvastikust on võõraid keeli rääkivate inimeste osakaal 8 protsenti.

Soome somaallastest elab Helsingi piirkonnas 84 protsenti ja lõuna-aasialastest üle 75 protsendi.

Üle poole Soome võõrkeelsest elanikkonnast elab Helsingi piirkonnas. Eriti on sinna kogunenud Aafrika ja Aasia päritolu inimesed.

Võrdluseks: Stockholmi piirkonnas on võõra taustaga inimeste osakaal juba praegu 27 protsenti.