Helsingin Sanomat: presidendid reageerisid üle

Soome päevalehe Helsingin Sanomat hinnangul oli president Tarja Haloneni Eesti teemaline arvamusavaldus sobimatu, kuid Eesti presidendi lõikav vastus sellele oli põhjendamatu ülereageerimine.

Helsingin Sanomat kirjutab oma tänases juhtkirjas, et ei ole saladus, et Euroopa Liidus astuvad Eesti ja Soome erinevatesse seltskondadesse, kui küsimus on suhtumises Venemaasse. Soome kuulub nende riikide sekka, kes püüavad kõigist raskustest hoolimata saavutada Venemaaga võimalikult toimivat koostööd. Eesti aga kuulub nende EL-i uute riikide hulka, kelle arvates peaks EL Venemaaga suheldes ajama karmimat poliitikat, kirjutab leht.

“Soomest vaadates on Eesti ja Soome erineval suhtumisel Venemaasse täiesti arusaadavad põhjused, mis tulenevad maade erinevast kogemusest lähiajaloos,” märgib leht.

Lausudes, et mõned riigid elavad üle postsovietlikku traumat, ei tulnud Halonenil ilmselt mõttesse, et Eestis võidakse sellist psühholoogilist selgitust pidada solvavaks, kuid nii siiski juhtus. Muidu poliitiliselt tundlik ja tarmukas Ilves andis seepeale aga mürgise vastuse, et Eesti ei ole kunagi arvustanud ega arvusta ka tulevikus teiste ELi maade välispoliitilisi otsuseid. Ilves lisas veel, et Eesti ei arvusta ka teiste ELi maade psüühilist seisundit.

Helsingin Sanomat möönab, et Soome presidendi viide naabrite posttraumaatilisele olukorrale oli erinevuste selgitamiseks sobimatu. “Sellest hoolimata oli Ilvese lõikav vastus põhjendamtu ülereageerimine. Tegu on siiski kahe teineteisele lähedase naaberriigi presidentidega, mitte meedia või poliitikute omavahelise nääklemisega, kus sobib kõnelda nii soometumisest kui ka russofoobiast.”