Kütt meenutas, et Pakosta (IRL) pöördus voliniku kohale kandideerimise teemaga tema poole riigikogu koridorides märtsis, kui oli selge, et Pakosta pole riigikogu liige, kuid polnud veel teada, kes jätkab sotsiaalkaitseministrina.

„Ta ütles, et ta võib-olla kandideerib,“ meenutas Kütt. „Minu poole pöördus veel kolm inimest, kellele ma ütlesin, et kindlasti tuleb kandideerida, kui sulle töö meeldib ja sa tunned, et sa tahad seda teha. Siis on ka sotsiaalministeeriumi personaliosakonnal parem, sest on rohkem inimesi, kelle hulgast valida kõige parem kandidaat. Seda ütlesin ka Liisa Pakostale.“

Ühel inimesel, kelle nime ei tahtnud Kütt luba küsimata välja öelda, soovitas ta omal algatusel kandideerida. Seda aga juba aprillis, kui soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku konkurssi oli pikendatud kuu lõpuni, Tsahkna oli uus minister ja Kütt ise riigikogu liige. Kuid Küti soosik otsustas siiski mitte kandideerida.

Kütt sõnas, et ta ei teadnud, kes veel voliniku kohale kandideerisid, kuid nõnda palju uuris välja, et kandidaate kogunes tähtajaks suisa 28. „Selle alla 30 viskas täis viimaste päevadega ja mulle tundus see ikka väga võimas. Mõtlesin, et see on hea võimalus leida parim ja sobivaim.“

Kas Pakosta valiti erapooletult?

Endine sotsiaalkaitseminister rääkis, et ka tema ei oleks ministrina voliniku valimisse sekkunud, kuid kui talle oleks esitatud kaks kandidaati, siis ka tema oleks tahtnud nendega kohtuda. „Minul oleks lihtsam olukord olnud, kumbki pole minu erakonnakaaslane,“ nentis Kütt. „Ükskõik kumma ma oleks pärast nendega kohtumist valinud, siis seda süüdistust poleks öelda saanud.“

Kütt märkis, et tema jaoks on põhiline küsimus, kas Pakosta valimise probleem on selles, et Tsahkna valis ametisse oma erakonnakaaslase, või on kõhklejate hinnangul valitud ebasobiv kandidaat. „Kui minister oleks olnud ükskõik mis muust erakonnast, kas siis oleks Pakosta okei?“

13 organisatsiooni pöördumist vaadates jääb aga pigem mulje, et keegi ei väida, et Pakosta valiti erapoolikult, kuid selles tahetakse veenduda. Seepärast küsitakse näha voliniku valimise dokumente.

Kütt sõnas, et ta ei usu, et Tsahkna voliniku valimisse sekkus, kuid praegune situatsioon on siiski keeruline ja selline algus ei ole kellelegi hea. „Kui mina oleksin selles olukorras näiteks volinikuna, siis ma ei näeks küll võimalust, et mul oleks väga lihtne alustada tööd sellises vastasseisus,“ lausus Kütt.

Ta märkis, et rahul pole 13 ministri poole pöördunud organisatsiooni, praegune olukord pole hea volinikule endale ja ka minister peab palju selgitama. „Ma arvan, et Margus Tsahkna valis tema meelest parema kandidaadi. Ta ju teadis, et selline süüdistus on võimalik, nii et võib-olla talle mugavam oleks olnud valida teine kandidaat,“ lausus Kütt.

Avalik, avatud ja selge selgitus

„Kui mina oleksin sellises situatsioonis minister, siis ma kaaluksin kas konkursi tühistamist või kui ma olen veendunud, et tegu on parima kandidaadiga, siis ma seda väga avalikult ka põhjendaksin. Ja mida ma kindlasti teeksin – kutsuksin kokku need 13 organisatsiooni ja üritaksin avalikult ja selgelt selgitada,“ lausus Kütt, kes püüaks olukorda enda sõnul avatult ja kompromissi otsides lahendada.

Kütt on nõus oma erakonnakaaslase Heljo Pikhofiga, kes ütles, et võrdõigusvoliniku ametikoht pole Eestis sugugi „soe koht“. „Võrdõigusvoliniku kohta on seni vähe ühiskonna silmis väärtustatud ja mõnikord isegi naeruvääristatud või alaväärtustatud, aga tegelikult on seal ametis tööd küll ja rohkem ja see on väga raske töö,“ märkis Kütt. Ta lisas, et voliniku töö mainet oleks vaja tõsta. Samuti oleks vaja teha ohtralt selgitustööd ja teavitamist, sest praegu räägitakse väga vähe näiteks vanuselisest diskrimineerimisest.

Küti hinnangul võiks kaaluda Andres Anvelti (SDE) mõtet, et voliniku valimise kord tuleks üle vaadata ja jätta otsuse tegemine valitsusele või riigikogu põhiseaduskomisjonile. Kütt märkis, et Rait Maruste juhitud põhiseaduskomisjon on seda teemat ka arutanud. Kütt mäletab, et toona pidi ta ise vastama ka paarile kirjale, milles väljendati pahameelt, et on kaalutud voliniku ministeeriumi vastutusalast välja viimist.