Helme: Renditööjõu tõttu on kahe aasta jooksul riigil jäänud saamata pea 15 miljonit eurot

 (123)

Siseminister Mart Helme sõnas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus tahab edasi minna seadusloomega, et renditööjõuga seonduv saaks juriidiliselt joonele.

Tänasel valitsuse pressikonverentsil sõnas siseminister Mart Helme, et saedustega reguleerimata renditööjõu probleemi tõttu on riigieelarvesse jäänud kahe aasta jooksul laekumata pea 15 miljonit eurot. "See on pea sama kui põllumeestele ettenähtud top-up toetused," märkis siseminister.

Justiitsminister Raivo Aeg leidis, et Eestis on aina suuremaks probleemiks võõrtööjõu saabumisega kaasnev teenindussektori keeleoskuse langemine. "Eks olete isegi märganud, et restoranis, kohvikus, poes on juba probleem, et rääkimata sellest, et eesti keeles pole võimalik teenindust saada, siis paljudel juhtudel pole see võimalik ka inglise keeles. On tekkinud meie jaoks täiesti umbkeelsed teenindajad. See on probleem, millest ei saa mööda vaadata. Tööandjad peavad tagama, et töötajad vastavad elementaarsetele keelenõuetele. Inimesed peavad saama teenindatud inimkeeles, mitte käte ja jalgadega," rääkis Aeg.

Peaminister Jüri Ratasele esitati küsimusi nii riikliku postiteenuse ja kojukande kohta ning välispoliitiliselt aktuaalsete teemade kohta.

"See probleem on olnud aastaid üleval, et kojukanne läheb kallimaks ja probleem on nädalavahetuse kojukandes. Riik on suurendanud oma toetust Eesti Postile. Käesoleval aastal on see 1,8 miljoni eurot, varasemalt 1,3 miljonit. Eesti Posti sõnul ei kata see kulutusi täielikult ära. Minister Kingole on see info edasi antud. Järgmine Eesti Posti üldkooslek on plaanis 22. oktoobril, kindlasti usun, et minister seda teemat käsitleb. Kojukanne peab olema kättesaadav, ka hinnapoliitikaga kättesaadav," sõnas Ratas.

Lisaks küsiti peaministrilt sõjalise konflitki kohta Süürias.

"Meie NATO liitlasel Türgil on kindlasti legitiimsed julgeolekumured seoses terrorismiga, aga neile tuleks otsida poliitilisi ja diplomaatilisi lahendusi. Pikalt kestnud Süüria probleemile tuleb leida diplomaatiline lahendus ÜROs. Türgi on Euroopale oluline partner rändevoogude tõkestamisel. Meil on Türgi ja EL vahel olemas kokkulepe, aga kindlasti sellised olukorrad muudavad üldiset olukorda keerukamaks. Siin ei ole Türgiga ainult Süüria küsimus, vaid EL tasemel kindlasti arutatakse seda Türgi teemat, mis on seotud ka Küprosega ja teatud puurimistega Küprose ranniku lähedal. See on kompleksne olukord."

Siseminister Helme lisas, et kuna sündmus alles käib, siis on konkreetseid järeldusi veel vara teha, kuid tõdes, et olukord on keeruline ka NATO suurimate jõudude - Türgi ja Ameerika Ühendriikide vahel.

"Praegu on keeruline otseseid järeldusi teha. See on spekulatsioon, et kurdid jätavad valvamata ISISe võitlejad ja nad võivad vabaks pääseda. Ei usu, et kurdidel huvides on endal selja taga nn viies kolonn või hübriidohud valla päästa. Iseenesest mõistetav on see, et sõjaliselt on Türgi kordades tugevam jõud kui kurdide omakaitseüksused. Kurdid on kergelt relvastatud maakitseväelased, kellest paljud on ka naisterahvad. Ei oska öelda, kui suur on nende operatiivsügavus või abi, mida nad hakkavad saama. Nad teatasid ju eile, et nad on sunnitud alustama koostööd Süüria režiimiga ja Assadi poole pöörduma abi saamiseks. Assad käsitleb Türgi sammu rünnakuna riigi suveräänsuse vastu. Euroopa Liidu reaktsioon on olnud üsna üksmeelne ja Türgi suhtes hukkamõistev, aga peab arvestama, et Türgi on ka NATO liikmesriik. On selgelt näha, kuidas Türgi ja USA suusad on risti minemas, mis on meie jaoks muret tekitav," kommenteeris Helme.

Lõpuks võeti küsimuse alla ka Brexit. Järgmise nädala neljapäeval toimub Brüsselis ülemkogu, kus Euroopa Liidu riikide peaministrid lähevad arutama Brexitiga seonduvaid küsimusi. Ratase sõnul tehakse mõlemalt poolelt kõik endast olenev, et britid ei lahkuks liidust ilma leppeta.

"Viimase aasta elu on näidanud seda, et kui see viimane minut hakkab tiksuma, siis püütakse teha mõlemalt poolt kõik, et see Brexit ei oleks leppeta. Kas lükatakse edasi või oodatakse uusi ettepanekuid. Hoolimata selle osas, et on olnud jõulisi avaldusi Suurbritannia poolt, et 31. oktoober on kindlasti lahkumine, tähendab see nende jaoks ikkagi palju murekohtasid. Kas on võimalik, et taas toimub edasilükkamine? Kindlasti tehakse kõik jõupingutused, et see lahkumine ei oleks leppeta."

Valitsuse pressikonverents
Pressikonverents on lõppenud. 
"Leppeta Brexit on suur oht. Kui suureks hindate võimalust, et selle paari nädala jooksul lükatakse Brexitit edasi või leitakse leppekoht kas või Iiri piiri küsimuses?"Ratas: Viimase aasta elu on näidanud seda, et kui see viimane minut hakkab tiksuma, siis püütakse teha mõlemalt poolt kõik, et see Brexit ei oleks leppeta. Kas lükatakse edasi või oodatakse uusi ettepanekuid. Hoolimata selle osas, et on olnud jõulisi avaldusi Suurbritannia poolt, et 31. okt on kindlasti lahkumine, tähendab see nende jaoks ikkagi palju murekohtasid. Kas on võimalik, et taas toimub edasilükkamine? Kindlasti tehakse kõik jõupingutused, et see lahkumine ei oleks leppeta. 
"Eesti õhuruumi on valvanud Itaalia lennukid, selge solidaarsuse väljendus. Kas te välistate täielikult, et Eesti omapoolse solidaarsuse väljendusena võtaks Itaalialt mõned pagulased vastu abikätt ulatades?"Ratas: Mul oli kohtumine kaks ja pool aastat tagasi toonase Itaalia peaministriga. Ütlesin, et kui võtame vastu pagulasi, siis meie üks kriteerium on see, et saame viia neid intervjuusid läbi oma politseinike ja sotsiaaltöötajatega Itaalias kohapeal. Me lähtume sellest põhimõttest, mis on koalitsioonis kokku lepitud, et vastuvõttev riik peab olema sellega nõus. Itaalia pole mitte rääkinud ainult inimeste vastu võtmisest, vaid ka panustamisest, näiteks välispiiride kaitsele. Me lähtume vabatahtlikkuse printsiibist ja me ei ole teinud ühtegi otsust, et neid juurde võtta.Helme: Härra Sildam soovib ajakirjanikuna jälle intriigi. Väga sümpaatne esinemine Luksembourgis oli Prantsuse asesiseministril. _Ta ütles selgelt, et Prantsusmaal saadakse aru, et tegemist ei ole ainult pagulasküsimusega, vaid ka riikide sisepoliitika küsimusega ja seda ei saa asetada nii, et see Euroopa Liitu lõhkuma hakkab. Seetõttu Prantsusmaa tervitab kõiki algatusi, mis on solidaarsusesse ka muul moel panustab. Ma ütlesin, et  Eesti on valmis ilmutama solidaarsust ja panustama tehnilise abiga, inimabiga ja muu abiga, ekspertiisiga, et aidata selle küsimuse lahendamisele kaasa. Me mõistame nende riikide muret, kes on esmased vastuvõtvad riigid, aga me ei ühine kindlasti mingisuguse ümberjaotamise mehhanismiga. Me oleme valmis oma panuse andma muul moel.  
"Peaminister, riik võtab Omnivast ka dividende välja. Kas see võiks olla teie arvates kattekoht, kuidas kojukande hind ei kallineks? Või nõustute Kingoga, et lehede peaksid ise oma ärimudeli üle vaatama?"Ratas: See aasta peaks olema Eesti Posti dividendideks 1,6 miljonit eurot. Eks see ole loomulik, et riik soovib oma osalusega ettevõttest dividendi võtta. Samas see konflikt ole kogu aeg, kas peab lähtuma majanduslikest näitajatest või hoidma ka sotsiaalmajanduslikku poolt Eesti ühiskonnas. Seda peab Eesti Post edasi arutama, järmgine üldkoosolek on oktoobri lõpus. Arutame ministriga seda asja lähipäevadel. 
"Kuidas on peaprokuröri kandidaadi toomisega valitsusse?"Aeg: Kindlasti lähinädalatel väga oluline küsimus. Täna ei ole siin kuupäeva kokku leppinud, et millal selle arutelu valitsusse toome, aga mina olen omapoolse kandidaadi nimetanud. See on proua Perling, et ta jätkaks viis aastat. Selleks on ka erakonna toetus olemas. Mis puudutab seda teemat laiemalt, siis riigi peaprokuröri kandidatuuri esitamine on justiitsministri ala ja sellega pean tegelema, aga küllap me siin paari nädala jooksul jõuame lahendusele."Helme: Mina vastan seepeale, et meie ei nimeta kedagi enne, kui on selge, kas meil tekib koalitsioonis konsensus või mitte. Me ei hakka tekitama mingi ašiotaaži selle ümber, et kes see olla võiks.  
"Peaminister, mida ütlete lohutuseks maakonnalehtedele ja nende lugejatele, kes on silmitsi Eesti Posti otsusega, tõsta kojukande hinda 11,1%, mille kohta Hans Väre, Sakala peatoimetaja, ütles, et maal elamine on endiselt karistus?"Ratas: Vastupidi, tuleb töötada selle nimel, et Eestis elamine on igal pool väga hea privileeg. Tulles selle probleemi juurde, siis see on olnud aastaid üleval, et kojukanne läheb kallimaks ja probleem on nädalavahetuse kojukandes. Riik on suurendanud oma toetust Eesti Postile. Käesoleval aastal on see 1,8 miljoni eurot, varasemalt 1,3 miljonit. Eesti Posti sõnul ei kata see kulutusi täielikult ära. Minister Kingole on see info edasi antud. Järgmine Eesti Posti üldkooslek on plaanis 22. oktoobril, kindlasti usun, et minister seda teemat käsitleb. Kojukanne peab olema kättesaadav, ka hinnapoliitikaga kättesaadav. 
Helme: Minu poole pöördus Kreeka siseminister, kes tahab tulla tutvuma meie ID-kaardi ja e-riigi kogemusega, sest ta sai oma peaministrilt ülesande, et tuleks võtta kõik, mida on võimalik õppida Eesti käest. 
Helme: Praegu on keeruline otseseid järeldusi teha. See on spekulatsioon, et kurdid jätavad valvamata ISISe võitlejad, et võivad vabaks pääseda. Ei usu, et kurdidel huvides on endal selja taga nn viies kolonn või hübriidohud valla päästa. Iseenesest mõistetav on see, et sõjaliselt on Türgi kordades tugevam jõud kui kurdide omakaitseüksused. Nad on kergelt relvastatud maakitseväelased, kellest paljud on ka naisterahvad. Ei oska öelda, kui suur on nende operatiivsügavus või abi, mida nad hakkavad saama. Nad teatasid ju eile, et nad on sunnitud alustama koostööd Süüria režiimiga ja Assadi poole pöörduma abi saamiseks. Assad käsitleb Türgi sammu rünnakuna riigi suveräänsuse vastu. Euroopa Liidu reaktsioon on olnud üsna üksmeelne ja Türgi suhtes hukkamõistev, aga peab arvestama, et Türgi on ka NATO liikmesriik. On selgelt näha, kuidas Türgi ja USA suusad on risti minemas, mis on meie jaoks muret tekitav. 
Ratas: Meil on Türgi ja EL vahel olemas kokkulepe, aga kindlasti sellised olukorrad muudavad üldiset olukorda keerukamaks. Siin ei ole Türgiga ainult Süüria küsimus, vaid EL tasemel kindlasti arutatakse seda Türgi teemat, mis on seotud ka Küprosega ja teatud puurimistega Küprose ranniku lähedal. See on kompleksne olukord.  
"Kas Süürias toimuv ning ISISe võitlejate võimalik vabanemine on olnud teemaks, et kas see toob kaasa julgeolekuohte?"Ratas: Need sündmused on rullunud viimase paarikümne tunni jooksul. Me oleme kindlasti mures nende pingete suurenemise pärast. Tuleb teha kõik, et hoiduda tsiviilohvritest ja humanitaarolukorra süvenemisest. Meie NATO liitlasel Türgil on kindlasti legitiimsed julgeolekumured seoses terrorismiga, aga neile tuleks otsida poliitilisi ja diplomaatilisi lahendusi. Pikalt kestnud Süüria probleemile tuleb leida diplomaatiline lahendus ÜROs. Türgi on Euroopale oluline partner rändevoogude tõkestamisel. 
Algavad küsimused ajakirjanikelt. 
Kokk: See oli samm, et päästa Eestit võimalikust jäätmetrahvist. Ma ei näe, et siin peaks häbenema. Kas võtta endale maksukohustus või siis võita endale aega, et teha vajalikke samme. 
Kokk: jäätmete taaskasutuse protsentidest. Kui Eesti kasutas enne teist meetodit, mille kohaselt oli Eesti jäätmete ringlussevõtu protsent 32%. Teatavasti on kohustus aastaks 2020 võtta taaskasutusse 50% jäätmetest. Nüüd me muutsime meetodit ja valisime meetodi nr1. See on täiesti legaalne. Selle kohaselt on Eesti riigil nüüd 52%
Ka Kokk sõidab järgmisel nädalal Luksembourgi. Seal on arutluse all kalavarud. Lootust on, et ehk tõuseb Liivi lahe räimekvoot, aga üldiselt on kalavarudega seis kehv. 
Rene Kokk: Teemaks oli heitkoguste kvoodi müük. Saime tulu 140 miljonit, millest 50% läks kliimategevuste jaoks. Lisaks toimub 2014. aastast lennundus heitkogustega kauplemise võimalikkus, millest 100% läheb keskkonnateadlikkuse arenduseks. See oli eelmisel aastal 140 tuhat eurot. 
Aeg: Täna on käimas Tartu ülikooli poolt analüüs, et viia sisse Eestis haldustrahvide tegemise võimalus. Analüüs peaks valmima aasta lõpuks. Mis on sellel vahet väärteokaristusega? Halduskaristus on oluliselt kiirem ja oluliselt paindlikum ning finantsinspektsioon on seda ammu palunud. 
Aeg: Tuleb jälgida keelenõuete jälgimist teenindussektoris võõrtööjõu osas, kes tuleb tööle. Eks olete isegi märganud, et restoranis, kohvikus, poes on juba probleem, et rääkimata sellest, et eesti keeles pole võimalik teenindus saada, siis paljudel juhtudel pole see võimalik ka inglise keeles. On tekkinud meie jaoks täiesti umbkeelsed teenindajad. See on probleem, millest ei saa mööda vaadata. Tööandjad peavad tagama, et töötajad vastavad elementaarsetele keelenõuetele. Inimesed peavad saama teenindatud inimkeeles, mitte käte ja jalgadega. 
https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=251883
Aeg: Euroopa prokuratuurist. Pikka aega oli ebakõla Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel, et kes peaks saama esimeseks prokuratuuri juhiks. Lõplik otsus on see, et Rumeenia kandidaat kiideti heaks. 
Aeg: Arutati, kuidas EL paremini saaks koordineerida korruptsioonivastast võitlust. 
Aeg: Käisin ka reisil. Justiitsministrid käisid Luksembourgis esmaspäeval. 
Helme: Riigieelarvesse on seetõttu jäänud laekumata kahe aasta jooksul kuni 15 miljonit eurot. See on pea sama kui põllumeestele ettenähtud top-up toetused. 
Helme: Räägiti ka renditööjõust Eestis ja arutelu oli viljakas, kus ministrid tõid sisse erinevaid aspekte. Jätkame tööd tegevuskavaga ja töötame välja juriidiliselt korrektsed sõnastused ja määratlused, mille alusel on võimalik edasi minna seadusloomega. 
Helme: Lühidalt kokku võttes otsustati, et arutelu jätkub detsembri alguses Brüsselis. Aga selge see, et Euroopa Komisjon peab tegema teistsuguseid järeldusi sellest arutelust, kui alguses arvati. Lahenduste leidmine saab olema teisemaiguline, kui see tundus paar päeva tagasi. 
Helme: Käisin Luksembourgis. Seal oli põhiteemaks ränne. Läbiv motiiv oli see, et immigrantide ümberjagamine Vahemere äärest teistesse riikidesse üksnes süvendab probleemi sügavust ja lükkab seda edasi. Räägiti teisest rändelainest euroliidu sees. Kõige teravamad sõnavõtud tulid Ungarilt, kes ütles, et seni kuni ei hakata praktiseerima piiride valvamist ja tagasisaatmist, see probleem ei lahene. Hispaania ütles, et nende jaoks suuremaks probleemiks kujunenud sisseränne Venezuelast. Mina tõin esile selle, et meie oleme tugeva rändesurve all idast. Seda toetas Poola, kus siseminister ütles, et neil on juba 2,5 miljonit migranti Ukrainast ja Valgevenest ning nad on rohkem hõivatud selle rändega kui lõunariikide rändega. 
Mart Helme alustab ka reisimuljetest. Ratas rääkis Helmele, et sai šoki, kuidas ühtäkki tänaval puhkes justkui tulistamisragin, aga selgus, et oli hoopis spordivõistluste tähistamine, kus kõik tulistasid relvadest taeva poole. 
Ratas: päevakorras olid kaheksa punkti. Kiitsime heaks eelnõu, millega saab määrata finantsrikkumiste eest märksa kõrgemaid trahve. Peale lõunat läheme edasi tühjade kortermajade teemaga ning samuti arutame Linnamäe elektrijaama ja paisu küsimust. Uuel nädalal on Brüsselis ülemkogu, kus arutuluse all euroliidu eelarve, kliimamuutused ja loomulikult Brexit, kas see on leppega võimalik või mitte.  
Ratas: Koos sinna sisse mindi ja tulevikusammud peavad sündima ka koostöös 39 riigiga. Pigem räägiti seal sellest, et teatud osas võidakse vähendada koalitsiooni kohalolekut, aga väljatõmbumist kindlasti mitte. 
Ratas vabandab hilinemise eest, arutelud läksid kauem. Peaminister räägib hiljutisest Afganistani külastamisest, kohtumisest Eesti kaitseväelaste ja president Ghaniga. Kui pikalt Eesti veel seal on ja mida oleme saavutanud? "President Ghani nimetas palju neid nüansse, mis on Afganistani elus paremaks läinud. Ta tõi välja hariduse, meditsiinisüsteemi, imikute suremuse vähenemine, naiste rolli suurenemine riigi ühiskonnas, tütarlastel paremad võimalused hariduse saamiseks."
Kõik ministrid on kohal. Algab unustamatu pressikonverents. 
Kõlab uhke "Tere!"Saabunud on peaminister.
Valitsuse meedianõunik Argo Kerb käib nõutult mööda pressikonverentsi saali ringi. 
Pressikonverentsi algus viibib. Delfi fotograaf Tiit Blaat juba igavleb esireas ja ootab kannatamatult ministrite saabumist.  
Tänasel valitsuse pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme, justiitsminister Raivo Aeg ning keskkonnaminister Rene Kokk.