Helle Meri Haapsalu tragöödiast: nagu oma maja oleks põlenud

Proua Helle Meri õnnitles vabariigi aastapäeva puhul kõiki kalleid inimesi, kus iganes nad ka tänasel päeval ei oleks – kodus või mõnes seltskonnas.

Meri tunnistas, et ta ei otsi ise avalikkusega väga kontakti, kuid liikudes ringi, meeldib talle jälgida teisi.

„Vist eelmisest tööelust on säilinud see, et inimeste jälgimine on kohutavalt huvitav, sama huvitav, kui raamatute lugemine,“ rääkis draamanäitleja kutsega Helle Meri ETV2-le. „Kui sind ei märgata, siis on hea, teed nagu omale väikese dokumantaalfilmikese. See aitab hästi mõista.“

Helle Meri ei usu, et hoolivus on õpitav, see peab tema sõnul tulema südamest. „On kahju, et need inimesed, kes tõepoolest abi vajavad, on tagasihoidlikud,“ lausus ta.

1996. aastal Haapsalu väikelastekodu avamisel osalenud Helle Meri tundis sügavalt kaasa hukkunud laste vanematele ja kogu kollektiivile. Ta tunnistas, et tragöödiast kuuldes oli tal tunne, nagu oleks põlenud tema oma maja. „Selline ootamatu õnnetus paneb meid asju märkama,“ lausus ta.

Helle Meril oli ka soovitus inimestele – naerda enda üle. „Kui te veel oskate enda üle naerda, siis ei ole üldse asi veel nii hull,“ rääkis ta. „Kogu aeg naeran enda üle, kui see ära kaob, siis mind ennast ei ole enam.“