Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenbergi arvates on just mõtteviisi areng andnud olulise panuse liiklussurmade vähendamisse. Praeguseks on helkuri kasulikkusest aimu juba enamikul rahvast — kui 2000. aastal kandis helkurit tihti, harva või mõnikord vaid 47 protsenti inimestest ja 53 protsenti täiskasvanutest ei häbenenud, et ei kanna kunagi helkurit, siis praegu on helkuri mittekandjate protsent täiskasvanute seas taandunud 16 protsendi peale, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Hoiakute muutus ja teadlikkuse kasv on viinud täiesti selgelt selleni, et pimedal ajal valgustamata teel viga või surma saanud jalakäijate arv on mitmeid kordi vähenenud,” nentis Sellenberg.

Eelmisel aastal hukkus Eestis pimedal ajal valgustamata teel 15 inimest, neist kümme asulavälisel teel. 1999. aastal olid samad näitajad aga 66 ja 47. „Sel aastal on need arvud veelgi tagasihoidlikumad. Maapiirkondades on pimeda ajal surma saanud vaid neli jalakäijat ja üks hukkus linnas,” lisas Sellenberg.

Statistika kinnitab, et jalakäijate jaoks on üks ohtlikumaid perioode just aasta lõpp — lisaks oktoobrile ka november. Oma osa vigastuste ja hukkunutega lõppenud liiklusõnnetustes on kellakeeramisel, mis just äsja aset leidis - häda seisneb siin selles, et õhtused tegemised satuvad kellakruttimise tõttu üha pimedamale ajale. Just seepärast korraldab maanteeamet igal sügisel ka helkurikampaania.

"Ma julgen väita, et nende aastate jooksul on see kampaania aidanud ellu jääda kümnetel inimestel,” ütles Sellenberg.