"Olukord, kus enam kui pooltes Eesti omavalitsustes ei ole kas lastekaitsetöötajat või pole neid piisavalt, puudutab otseselt või kaudselt 170 000 last. Sel põhjusel ei ole riigil ega omavalitsustel ka nii vajalikku ülevaadet riskirühmadesse kuuluvate laste kohta," ütles sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof.

Kuna linnade ja valdade võimekus ning rahakoti paksus on väga erinev, peab riigi roll lastekaitse vallas otsustavalt suurenema, et lapsed ja lastega pered ei jääks oma muredega üksi, ütles Pikhof.

Sotsiaaldemokraadid esitasid täna sotsiaalministrile arupärimise, et uurida, kuidas kavatseb valitsus riigikontrolli auditile reageerida ja tagada senisest parem abi hädasolijatele.

Pikhofi sõnul on hädavajalik suurendada riikliku tuge nii riskiperedele kui lastevanematele, kes hooldavad erivajadusega lapsi.

Rõivas peab muu seas riigikogu ees ütlema, milliste kriteeriumite – kas majanduslike, sotsiaal-psühholoogiliste, hoiakuliste (perevägivald) või mingite muude näitajate - alusel hakatakse riskiperesid määrama ja kas hindamine jääb perearsti, lasteaiaõpetaja, õpetaja, lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või politsei ülesandeks.

"Küsime ministrilt, mida teha, et Eestis oleks enam lastekaitsetöötajaid ja et tõuseks lapsehooldusteenuste valdkonna töötajate palk ja tegevusala maine," rääkis Pikhof.

Samuti tuleb Rõivasel vastata küsimustele, mis puudutavad puuetega lastele pakutavaid teenuseid ja tuge, mida riik ja omavalitsused peaksid osutama vanematele, kes hooldavad erivajadusega lapsi.